Sustainable Destination 2020 - Hiiumaa

Huviväärsused

https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2022/05/Vaatamisvaarsused-Hiiumaal.jpeg

Ilmselt oli vanajumal hiidlane, et ta sellise meretaguse koha tegi. Hiiumaa on seest suurem kui väljast vaadates paistab. Kuigi pealtnäha väike vaikne saar, leiab nii külaline kui suvehiidlane siit kõik ja rohkemgi veel kui suurelt maalt või linnast. Mere-, metsa- ja päikesepatareid väsinud aju ja akude laadimiseks on meil siin tasuta. Aastaajast sõltuvalt saab ka kadakamarja-, siiakala- või mustikavitamiine.

Hiiumaal liigub aeg teise tempoga. „Jo vaadab,“ ütleb hiidlane ja lükkab ülehomse varna nii tänased kui homsed mured. On ju nii palju mõnusat, millega oma päevi sisustada – kasvõi  kuulata looduse hääli ja õppida viljakat mittemidagitegemist, nagu soovitab külalishiidlane Fred Jüssi.

Hiiumaal saab päriselt aja maha võtta ja end lihtsalt hästi tunda. Olla omaette, jalutada metsas, loopida rannas kive vette, seirata öötaevas seilavaid tähti. Hiiumaal on pime, LED-reklaamid ja tänavavalgustus ei sega öösse vaatamist. Sealjuures võib mõelda või mitte mõelda – moodsalt öeldes – mediteerida. Hiiumaal saab seda tõeliselt teha, aja aeglustumine hakkab ka külalistele külge. See on chill.

Kui argiaskeldustest nii äkilist pidurdust teha ei julge, võid puhata ka mandri rütmis. Saab matkata, ratsutada, sukelduda, purjetada, ronida, kala püüda, tennist mängida, jõusaalis kangi tõsta, kultuuri nautida ja pidutseda. Isegi ujula, lennuväli, kardirada ja spordisaal on olemas. Kel ikka vähe, leiab mere ääres koguni kaugtöökontori ja saunaga rendimaja.

Oma soovidele ja huvidele vastavad elamused ja huviväärsused leiad siit kodulehelt või juuresolevast kaardirakendusest.

Leia huviväärsused kaardil

Filtreeri vaatamisväärsusi

Vaatamisväärsuse tüüp

Objekti tüüp

Objekti tüüp

Otsi vaatamisväärsusi

Otsing

Otsing

Tühista filtrid

Eesti, ühtlasi Läänemere ja Baltimaade vanima tuletorni ajalugu algas rohkem kui 500 a tagasi, mil maamärki vajas ennekõike Hansa Liit. Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee ja kaupmehed kurtsid laevade kadumist Läänemerel. Nii ehitatigi laevade Hiiu madala eest hoiatamiseks Kõpu tuletorn.
Tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgeimasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.

Kõpu majakas, Mägipe küla

Tuletorn asub Ristna põhjaneemel, suhteliselt lähedal Kõpu majakale, mis on ehitatud kõrgendikule keset soid ja on seetõttu vahel uduga varjatud. See oli ka põhjuseks, miks ehitati Ristna tuletorn.
Ristna tuletorn telliti 1873.a Prantsusmaalt ning hakkas tööle 1874.a. Tuletorni paigutati ka 7-puudane vaskne udukell. Tuletorni jalamil on avatud väike söögikoht.
Kultuurimälestiste riiklik register

Ristna tuletorn, Ristna nina, Kalana küla

Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks.

Huvitav teada:
• Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871
• Eesti randade kõige kõrgem malmist tehtud torn – merepinnalt 42,7 m
Kultuurimälestiste riiklik register

VIKTORI, Tahkuna küla

Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie).
Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni 1920.a, mil mõisad riigistati ja peahoones alustas tööd kool.

Lossis on mõisa ajalugu tutvustav muuseumituba, kohvik ja suveniiripood. Lisaks kaunile interjöörile ja põnevale ajaloole saab tutvuda Hiiumaa Ametikooli aiaga, inglise stiilis pargiga ning teiste mõisahoonetega. 

Lossi tee 3 LOSSI, Suuremõisa küla

Hiiumaa Muuseumi peamaja asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.-1840. aastatel ehitatud üle 60 m pikkune hoone on üks selle väikelinna pikimaid puumaju.

Muuseumis on püsinäitus “Lapsepõlves…”, mis keskendub peamiselt väikelastele, kuid põikab juttudes mõnikord ka veidi vanemasse ikka. Kasutatud on Hiiumaa Muuseumi kogudes olevaid lugusid ja esemeid.

Muuseumi galeriides saab vaadata ka väiksemaid vahetuvaid näituseid. Avatud on meene- ja raamatupood, kus on lai valik Hiiumaa käsitööd.

Vabrikuväljak 8, Kärdla linn

19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on Eestis üks vanemaid ja haruldasemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selle maja tagakambris sündis 29. mail 1873. aastal Eesti klassikalise muusika rajaja Rudolf Tobias. Tema isa Johannes oli Käina kiriku köster ja orelimeister.
Ajaloolise köstrimaja väljapanek annab põhjaliku ülevaate helilooja elust ja loomingust. Majamuuseumis näeb 19. ja 20. sajandist pärit mööblit ja muusikainstrumente. Muuseumi õues asuvad ait, kuur-kelder ja Hiiumaale tüüpiline pukk-tuulik. Siit avaneb külastajatele suurepärane vaade linnurohkele Käina lahele.
 

Hiiu maantee 33, Käina alevik

Mihkli talu Malvaste külas on suurepärane näide saare põhja osa maa-arhitektuurist. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja tutvuda kohalike ehitustavade ja majapidamises kasutatud esemetega.
Kuni 1781. aasta väljasaatmiseni elasid talus hiiu-rootslased. Viimased elanikud lahkusid talust 1987. aastal.
Talu avar hoov on ideaalne paik erinevate sündmuste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ja mõnusaks olemiseks. Siin on põnevat avastamist nii suurtele kui väikestele. Lapsi ootab tore mäng, mis aitab avastada muuseumi põnevusi omal käel.

Mihkli, Malvaste küla

Hiiumaa Militaarmuuseum asub endises Tahkuna piirivalve­kordonis. Muuseumi uhkuseks on rannakaitse­suurtükkide raudade kogu – esindatud on 180 mm, 130 mm ja 100 mm suur­tüki­rauad. Väli­ekspositsioonis on soomus­transportöörid BTR-70 ja BRDM-2, ZIL-157, GAZ-66 jt autod, tsiviilkaitse­varjend, piirivalve­kaater, mere­miinid, tankitõrje­suurtükk, piirivalve vaatetorn, radari- ja raadiomastid. Muuseumi peahoones on oma algsel kohal  merevaatlus­radar. Eksponeeritud on suurtüki­mürske ja mürsu­kesti, kiivreid, mütse ja vormi­riietust, side­vahendeid ja tsiviilkaitse varustust.

TAHKUNA KORDON, Tahkuna küla

Pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoonetest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutusel. Hoone ehitati 19. sajandi keskel mõisa heinaküüniks.

Praegu tegutseb siin pereettevõte Hiiu Vill. Masinatest vanimad (villahunt, kraasid ja heide-masin) on toodud Poolast. Selliseid hakati seal tootma juba 1860. aastail. Eeldatavasti on siinsedki 19. sajandist pärit, kuid täpset aastat pole teada. Töötavasse muuseumisse on külastajad aastaringi oodatud.

Ajaloolistel masinatel Hiiumaa lammaste villast valminud lõngast valmistatakse kohapeal ka villaseid kudumeid, need on müügil villavabriku kaupluses.

HIIUVILLA, Vaemla küla

Sooääre talu, nii oli talu esialgne nimi, ajalugu ulatub vähemalt 200 aasta taha. Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel.

Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. Soera oli XIX sajandi tüüpiline Hiiu saare majapidamine.

SOERA, Palade küla

Palade Kivimite Maja muuseum-õppehoone ekspositsiooni toel saad siin põhjaliku ülevaate Hiiumaa maastikest, geoloogilisest minevikust, kivististest, Kärdla meteoriiidikraatrist ja kivimite kasutamisest läbi aegade.
Maja üheks osaks on osaliselt klaasidega ümbritsetud väliõppeklass.

SOERA, Palade küla

Sõru muuseum loodi aastal 1999 proua Milvi Vanatoa eestvedamisel, et koguda ja eksponeerida paikkonna omapärast merekultuuri pärandit ja traditsioone.

Lisaks püsiekspositsioonile ”Taasleitud asjad” on muuseumis mitu ruumi hooajaliste näituste tarbeks. Maja teisel korrusel on seminariruum, kus võimalik korraldada koosolekuid, õppepäevi, erinevaid ümarlaudu ja muid väiksemaid sündmuseid.

Näitusesaalidest avanevad vaated merele ja rannamaastikule ning muuseumitornist saab kunagise piirivalvebinokliga uudistada ka kaugemale.

MUUSEUMI, Pärna küla

See pole kaubanduskeskus tavapärases mõistes. Siin on mida vaadata ja mille üle mõtiskleda. Kõik väljapandu on kogutud meie oma kodusaare randadelt, varustajatering ulatub maailma kuklapoolele, esindatud on kõik levinumad kaubagrupid ja kõige selle ühisnimetaja on mereprügi.

Loomulikult saab meie kaubamajast ka päriselt üht-teist osta, valik on mitmekülgne, kohati üllatuslik ja kindlasti kordumatu ja see pole kindlasti enam prügi. Siin on koos meie kodumere ja -randade minevik, olevik ja tulevik, meie mere võlu ja valu, hoolimatus ja inspiratsioon, ilu ja inetus.

Kalana küla

Sõru merekeskus avati 2006. aastal. Merekeskuse alal paiknevad purjelaev Alar, Alari renoveerimise hall, Sõru merekultuuri muuseum, sadamakõrts, reisi- ja purjelaevasadamad, sadamahoone, pood, ujuvsaun, supelrand ja telkimisplats. Räägitakse, et „hiidlane elab ikka vee peal, kui ta juhuslikult maa peal ei ela“. Rootsi ajal tegutsesid  Saaremaale ülevedajatena Emeste talu mehed Bernth ja Hans. Sellelt talult pärit nimekuju muutus Jakob Pontus Stenbocki rajatud Emmaste mõisa (1779) ja 19. sajandil Emmaste valla nimeks. Emmaste kihelkond moodustati Käina kihelkonnast 1866. Sõru kohanime on kirjalikes allikates nimetatud 1254. Sõrul on olnud kabel ja kalmistu, paadilautrid, sadamakai (1917). Pikemat aega on siin asunud kool, piirivalvekordon, kõrts, viinapood, kino, kalavastuvõtupunkt ja rannapüügibrigaadi kalurite kontor. Rannamaastikku ilmestasid võrkmajad, rannakaevud, tuulikud ja paadilautrid. Tänagi võib siit Tohvri poole sõites imetleda külateelt avanevat merevaadet ja Tohvri liini meremärke (1934). Tohvril on jälgi I ja II maailmasõja aegsetest suurtükipatareidest, kasarmutest ja abihoonetest. Läänemere saarte looduskeskkonna ja kultuuriruumi osa oli hiiu traditsioonilisele elulaadile iseloomulik laevaehitus, meresõit ja kalapüük, hiiu keel ja kombed. Sõru muuseum annab ajaloolise läbilõike merega seotud elustiilist. Enne I maailmasõda oli Emmaste valla meestel üle 55 laeva ja siitkandist on teada üle 153 laevakapteni. Siinsamas rannal seisab kolmemastiline Alar, Eesti mereajaloo unikaalne mälestis. See on haruldane laev, sest enne II maailmasõda Eestis ehitatud puulaevadest on Alar ainukesena tänaseni säilinud. Laeva ehitamiseks toodi männid Õngu Kõrgseljalt, tammed Saaremaalt. Laevameister Peeter Himmisti juhtimisel ehitatud kolmemastiline laev lasti Õngu rannas, Rea karjamaal, 1938. aastal vette. Laeva pikkus on 30 ja laius 7 m, kandejõud  270 t. Laevale pandi 125 hj Rootsi Bolinder-mootor. Alar sõitis maailmameredel kuni 1968. aastani. 1944. aastal põgenes siit üle 700 inimese Rootsi. Nõukogude okupatsiooni ajal jäid hiiu laevaehitajate ja meremeeste dünastiad ajalukku, kuigi Hiiu Kaluri kolhoosi ookeanipüük ulatus Aafrika läänerannikule. Hiiumaa ise oli Nõukogude Liidu piiritsoon ja rannakalureid lubati merele ainult piirivalve erilubadega. Vallakodanike huvi oma kultuuripärandi vastu sai tuule purjedesse 1998.aastal, kui imekombel säilinud Alar Taanist, Hobro sadamast peale poole sajandi pikkust eemalolekut renoveerimise eesmärgil koju tagasi toodi. Täna on endises kolhoosi kalavastuvõtupunkti hoones (1958) sadamakõrts ja paadikuur kontserdi- ja suveürituste paigana. 1999 avati endise Hiiu Kaluri Sõru brigaadi kontori ja külakino hoones muuseum, mis renoveeriti 2006. Muuseumi kollektsioonis on üle 4000 väärtusliku eseme, ajaloolisi laevadokumente, fotosid hiiu meresõitjatest ja kaluritest ning rannaküla argi- ja pidupäevadest, meremeeste loodud kunstiteoseid, nende armastuskirju ja laule. Näitusesaalidest avanevad kujutlusvõimet avardavad vaated merele ja rannamaastikule.

Pärna küla, Hiiumaa vald

Kärdla sadam rajati kalevivabriku tooraine ja toodangu transportimiseks, kuuludes algselt Hiiu-Kärdla kalevivabrikule. 19. sajandil oli see ainuke väliskaubandusõigusega sadam saarel; ajavahemikus 1849-1944 saare suurima kaubakäibega sadam; 20. sajandi alguses pandi käima reisiliin Kärdla-Tallinn, mis toimis Teise maailmasõja alguseni. 1885. aastal ehitati sadamasse sissesõidu hõlbustamiseks 3 liinimärki – kaks Kärdlasse ja üks Lehtmasse. Sadama kesksemad ehitised olid 142 m pikkune sadamasild ja suured kivist sadamaaidad. Kaup veeti sadamasillalt ladudesse hobustega. Kail oli rööbastee, millel liikusid kaeramootoriga või meeste lihasjõul käitavad kaubakärud. Kärdla sadam hävis Teise maailmasõja lõpus, 1944. aastal. Alates 2011. aastast tegeleb sadama taastamise ja arendamisega SA Kärdla Sadam.

Sadama tänav 28b, Kärdla linn, Hiiumaa vald

Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitsemise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi.
Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas.
Teekond sääretirbi tippu on 1,7 km.

Kassari küla

35 m pikkune 8 m laiune kolmemastiline mootorpurjekas “Ernst Jaakson” (“Alar”) on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Laev ehitati 1937-39. a Hiiumaal Õngu külas. Suurema osa oma elust veetis ta välismaal. Nüüd, peale poolt sajandit on see hiiglane toodud restaureerimistöödeks tagasi Sõru sadamasse Hiiumaal.

Praegu ootab “Ernst Jaakson” huvilisi Sõru sadamas Eesti ainukeses puulaevade restaureerimise keskuses. Külalised saavad lähemalt tutvuda laevaehituse telgitagustega, külastada Sõru muuseumit ja matkata Hiiumaa loodusradadel.

Sõru sadam, Pärna küla

Tere tulemast maailma kõige põhjapoolseimale lavendlipõllule!
Lavendlitalu asub Kärdla meteoriidikraatri serval, kivisel ja päikselisel nõlval. Meie pea hektarilisel põllul kasvab 20 000 lavendlitaime, mis pakuvad õitsemisega silmailu juuni lõpust augusti alguseni. Teeme lavendlist põnevaid tooteid näiteks lavendlimoos, maitseaine ja näovesi. Põllu serval tegutsevad 100 000 abilist, kes õitsemisperioodil usinalt lavendlimett korjavad.

Ootame sind külla avatud talude päeval, lõikuspeol ja lõikustalgutel. Muul ajal ja suuremate gruppidega külastamiseks on võimalik kokku leppida eraldi külastusaeg.

Hautselja, Tubala küla

Ristija Johannesele pühendatud Kärdla kirik ehitati aastail 1861-1863 kiiresti kasvava Hiiu-Kärdla Kalevivabriku tööliste jaoks. Raha selleks koguti töölistelt ja omalt poolt toetasid kiriku ehitust vabrikuvalitsus ning ümbruskonna mõisnikud. Pärimuse kohaselt saadi ehitusmaterjali ka hukkunud laevadelt.

Kiriku interjöör meenutab Lääne-Eesti uusaegset 3-löövilist kirikutüüpi. Sisustuses väärivad tähelepanu lihtne neogooti altariaed, nikerdkantsel, valgustid, altarimaal “Kristus ristil” aastast 1889 ja Valneri firma orel.

1929. aastal valminud kohmakas neljakandiline puutorn kiriku idaküljel on ehitatud algse avarate kellaluukidega barokselt õhulise viilutorni ümber ja varjab selle tähelepanuväärse ehitise täielikult. Kuni 1926. aastani oli Kärdla kirik Pühalepa abikirikuks. Enne selle kiriku rajamist on Kärdlas eri aegadel olnud kaks pühakoda, mis kumbki pole säilinud.

Posti tn 2, Kärdla linn, Hiiumaa vald

Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kivikirik. 1255. aastal alustas Saksa ordu kivist kindlus-kirikut ehitama. Esialgu tornita, võlvitud kivikirik valmis 14. sajandil, torni ehitamine algas 1770. aastal.
19. sajandi remondi järel maaliti pikihoone seinale Malta ordu ristid, mida seostatakse Ungern-Sternbergide pere liikmete kuulumisega sellesse ordusse.

Huvitav teada:
• Kooriruumi seinal on säilinud üks pühitsemisristidest
• Eestis haruldase kivist kantsli kinkisid Pühalepa kirikule Hiiessaare mõisnikud Gentschienid 1636.a
• Kirikuaias asub von Stenbocki perekonna matusekabel

Suuremõisa küla

Reigist sai iseseisev kihelkond alles 1627 a. Jeesusele pühendatud Reigi kivikiriku lasi ehitada parun O.R.L. von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Gustavi mälestuseks. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon.

Huvitav teada:
• Reigi nimi on tulnud rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld.
• Kiriku vastas üle tee asus G. Ernesaksa ooperist “Tormide rand” tuntud Pihla kõrts.
• Õpetaja G.F.Rinne lõi Paciuse viisile Runebergi sõnadest inspireerituna ülistuslaulu Hiiumaale.

Pihla küla

Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik on ehitatud maakividest ja kollastest tellistest. Kirikut ümbritseb sammaldunud maakiviaed. Pühakoja ehitajateks olevat olnud kogenud Saaremaa ehitusmeistrid, kes 1888-nda aasta kevadel kirikule nurgakivi paigaldasid.
Kirik pühitseti 1890-nda aastal Jumalasünnitaja sündimise kirikuks. Vastvalminud kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile.
Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik on esimene ja ainuke, tänase päevani katkematult tegutsenud õigeusu pühakoda Hiiumaal.

Kuriste küla

Kivikirikut asuti ehitama 1866.a, kuna Emmaste mõisa lähedane Sõru puukabel ei olnud kasutuskõlbulik. Maatüki uue kiriku tarvis kinkis kogudusele mõisaproua krahvinna Brevern de la Gardie.
Pikihoone jätab mulje saalkirikust, vaatamata kahele katuslage toetavale peente sammaste reale. Kooriruumi eraldab pikihoonest kõrge, aga suhteliselt kitsas võidukaar.

Emmaste kirikus on ainulaadne altaripilt “Ülestõusmine” – maali autoriks, nagu kinnitab signatuur lõuendi paremal allnurgas, on Tõnis Grenzstein, Düsseldorfi koolkonna nimekas esindaja eesti maalikunstis. Maalitud on altaripilt 1900.a.

Emmaste küla

Puski Kristuse sündimise kiriku ehitamisega tehti algust 1889-nda aasta suvel. Hiiumaa tolle aja üks kauneimaid pühakodasid pühitseti 1891-nda aasta sügisel.

Natukene rohkem kui sajand hiljem on Puski pühakoda peaaegu varemetes. Kellad on tornist kadunud ja jumalateenistuseks pühakotta koguneda ei saa.Kohaliku kogukonna toel ning Haridusselts Edu eestvedamisel taastatakse Puski Kristuse Sündimise kirikut.

Puski küla

Varemed asuvad Käina aleviku südames. Kivikirik ehitati 15.-16. sajandi piirimail. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik hävis 1941.
Kunstimälestisena on kaitse alla võetud mitu hauaplaati ja rõngasrist ukse kohal. Tulekahju hävitas palju kunstiväästusi: Neitsi Maarja, Püha Nicolause ja Püha Antoniuse altari, Rudolf Tobiase isa valmistatud oreli jt.
Mitu sajandit oli kirik ka kihelkonnakeskus. Praegu on varemed konserveeritud, kavas on kirik restaureerida. Kirikul on veel ka ilus park, nagu kohalikud seda nimetavad.
Kultuurimälestiste riiklik register

Hiiu maantee, Käina alevik

Paluküla kirik pühitseti sisse 1820. aastal. See Ungern-Sternbergide hauakabeliks mõeldud sihvakas väike jumalakoda ootab renoveerimist. Nõukogude ajal oli kabel kasutusel laona ja torn vaatluspostina. Kirikutorn on toiminud ka ametliku meremärgina- torni kõrgus on 29 meetrit.

NB! Pildid illustreerivad kabeli kunagist välimust.

Paluküla

Esimese kabeli püstitasid tänutäheks Jumalale Taani meremehed, kes merehädalistena Mänspäe randa pääsesid. Kabel ehitati purunenud laeva tükkidest ning olla mahutanud ainult kümmekond inimest.
19. sajandi esimesel poolel töötas kabeli juures sealtkandi üks esimesi nn. lugemiskoole. Mänspäe praegune kabel, kolmas sellel kohal, ehitati Emmaste mõisahärra parun Hoiningen-Huene poolt 1908. a. kinnitatud plaani järgi. Ehitajaks ehitusmeister Toomas Koolmeister. 2006. aastal sai kabel uue värvkatte, mis nüüd on täpselt samades kollastes toonides kui sajand tagasi kabeli valmides.

Mänspe küla

Soonlepa mõis oli Suuremõisa kõrvalmõisaks. 18. sajandi lõpul loodi Soonlepas karjamõis ning valdusi laiendati Lepistu ja Soonlepa külade arvelt. Elanikud olevat pärimuse kohaselt väevõimuga Virumaale, Alutaguse metsa ümber asustatud. Sellele eelneval sügisel olevat nad aga pidanud Lepiku küla kehvadele põldudele vedama mitukümmend koormat mulda.
Erinevalt teistest Suuremõisa kõrvalmõisatest oli siinne veel 1913. aastal rüütlimõis.
Soonlepa härrastemaja on hävinud. Hoonetest on säilinud karjalaudad, tööhobuste tall, sõiduhobuste tall, talliks ümber ehitatud viinaköök ja viinakelder, moonakate maja ja magasiait. Viimati nimetatu on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel, teised hooned selles tähelepanuväärses kompleksis aga 19. sajandi keskpaigas või teisel poolel.

Viinaköögi, Soonlepa küla, Hiiumaa vald

Inimkäte poolt Otimäe lähistele kokku kantud ja üksteise otsa kuhjatud kivirahnude juures on nii mõndagi salapärast. Ei ole teada, millal ja miks puhastati paepind, et sellele siis kive vedada ja kas plaanitud töö viidi lõpule või on see praegugi pooleli. Isegi selle kivikuhja nime päritolu ei ole päris selge. Arvatakse, et kunagi ammu kehtis rannarahval kõrgemate jõududega põline kokkulepe, mille kohaselt iga randlane pidi enne pikemat merereisi õnnetuste ärahoidmiseks sellesse kuhja tooma ühe kivi. Algne nimekuju võis nii sel paigal kui ka Pühalepal olla aga hoopis “põhja lõpp”. Nimelt lõpevad siin alad, kus “põhi” on paksude paelademete näol meie jalge all väga lähedal ja algavad toekama mullakihiga alad.
Ühe versiooni kohaselt on kivid kokku kuhjatud tähistamaks muistse Skandinaavia kuninga Ingvari hauda. Selle legendi paikapidavus on tõestamata, küll aga asub Põhilise leppe kividest sadakond meetrit kirde pool rauaaegne kivikalme. On siiski üsna tõenäoline, et siinne kivikuhjatis pärineb suhteliselt hiljutisest ajast. Need kivid võis karistusena või ka lihtsalt põldude puhastamise eesmärgil lasta ümbruskonna talupoegadel kokku kanda üks Suuremõisa kubjastest 18. sajandi lõpus. Tegemist olevat olnud julma eesti soost kupjaga, kel õnnestunud mitmete toimepandud vägivallategude eest kättemaksmisest siiski pääseda.

Pühalepa küla, Hiiumaa vald

Ungru kivi asub Ninametsa poolsaarel. Siinne looduskaunis koht meelitas Kõrgessaare mõisarahvast tihti mere äärde aega veetma. Selle tarvis oli neemele ehitatud ka lusthoone. Paviljoni laternate kuma ei jäänud rannaelanikel aga tähele panemata ning kinnitas nende veendumust, et Ungru krahv tegutseb mereröövlina. Arvati, et ta lasi Kõpu majakatule kustutada ja meelitas mööduvaid laevu kursilt kõrvale Ungru kivilt paistva valetule abil. Hiiumadalal karile sõitnud laev riisutud aga paruni meeste poolt koheselt paljaks, heitmata armu ühelegi merehädalisele.

See osa rahvauskumusest on ilmselt tõsi, et kurikuulsa Neckmansgrundi karid kujutasid parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile tihti soodsat tuluallikat. Kõrgessaare mõisa kohustus oli hukkuvatele laevadele appi tõtata ning selle eest maksis riik väärilist tasu. Ungru krahvi tegelik süü seisneski meelevaldses päästetasu määramises, selle ümber olevat alatasa toimunud tumedad sahkerdamised.

Ungru kivisse puuritud aukudesse kinnitatud latern juhatas ehk siiski tagasiteed hädasolevatele laevadele appi sõitnud päästepaatidele…

Ungru

Kivilabürindid on olnud Eestis iseloomulikuks rannarootslaste elualal. Millal neid rajama hakati ja milline on olnud iga konkreetse labürindi otstarve ja kasutus, pole päris täpselt teada. Labürintide ajalugu ulatub üle maailma tuhandeid aastaid Kristuse-eelsesse aega. Neid on kasutatud viljakusmaagiaks ja mediteerimiseks, mitmesugusteks mängudeks ja loitsimiseks. Labürinte on Eestis ja mujal kutsutud Jeruusalemmaks, Türgi linnaks, Konstantinoopoliks, Peetri mängudeks, hiiglase rajaks jne.
Kootsaare labürindist on teada, et tegemist oli “meremeeste mängudega”. Keegi rootslasest meremees polevat peale laevahukku enam Hiiumaalt ära pääsenud ning ehitanud ühe suure ja kaks väiksemat kivilabürinti kodu mälestuseks. Hiljem olla selles labürindis mängitud salajasi noortemänge, millele ükski täiskasvanu peale ei tohtinud sattuda. Kala- ja meremehed olevat loitsinud rikkalikku saaki ja soodsaid tuuli jms.
1990. aastal uuriti arvatavate väiksemate labürintide asukohta siit sadakond meetrit lõuna pool. Selgus, et kivid olid valmis veetud, labürindid miskipärast aga ehitamata. Labürindi ehitamisaeg pole teada ja oletuslikult võib see langeda ajavahemikku 16.-19. sajand.

Reigi küla, Hiiumaa vald

Labürint on üks iidsemaid maagilisi märke ja ehitatud riituste kohti inimkonna ajaloos. Maha laotud või joonistatud labürinte on teada mitme tuhande aasta tagant enne Kristust. Labürinte ehitasid ning kasutasid navajo ja hopi indiaanlased, etruskid ja saamid,viikingid ja rannarootslased. Viljakusmaagia, soodsate tuulte ja edukate reiside jms. loitsimise kohast on tänapäevaks saanud lihtsalt mängude ja mõtisklemise koht. Hiiumaa põhja- ja läänerannik oli aastasadu hiiurootslaste asualaks, nõnda on loogiline, et siin leidub ka kivilabürinte. Esimene kirjalik teade Hiiumaa labürintidest on aastast 1844 kui Karl- Ernst von Baer mainib labürinte Hiiumaa põhjatipus.

Tänaseni on säilinud hiiurootslaste aegne labürint Kootsaare poolsaarel. Traditsiooni jätkasid 1964. aastal Kaibaldi külla ehitatud pisilabürindid, mis tehti lastele mängimiseks Kootsarest päritud mäletamise järgi.
1997. aastal asutatud Hiiumaa Kuninglik Karskete Ölutinautlejate Selts võttis üheks omajooneks labürinditraditsiooni taastamise Hiiumaal ja on sellest ajast rajanud 8 kivilabürinti saare eri paikadesse Ristna lõunaninale, Kõpu kirikumäele, Mägipe randa, Sääre randa, Kassarisse, Mihkli muuseumi, Kärdlasse ühele koduõuele ja esimesena muidugi siia- Tahkuna tippu.

1997. aastal ehitatud labürint oli Kootsaare originaali täpne koopia, ometi määras tihedalt külastatav Tahkuna ots labürindile teistsuguse saatuse. Külastajad hakkasid labürinti suurendama ja seega muutus algne klassikaline ringteedega ristspiraal lihtsaks spiraaliks, mille radu nüüd agarasti kõnnitakse ja kive juurde lisatakse. Eriti kaunis pilt avaneb labürindile majaka tipust. Hea rändaja kõnni või sörgi tingimata mööda labürindi radasid keskpunkti, mõtiskle ümbruse ja elu enese üle, kui näed, korrasta kiviridu, tunne end hästi.

Tahkuna küla, Hiiumaa vald

Neeluaugud, mida rahvas on tabavalt nimetanud ka kurisuteks ehk kurjadeks suudeks, kujutavad enesest karstivorme. Hiiumaal, eriti selle lõunaosas, on karst üsna levinud. Uuejärve neeluauku ümbritsevates metsades teatakse olevat mitmeid teisigi suuri karstilehtreid.
Karstinähtuse põhjustab mitme teguri koosmõju, tähtsaim neist on aluspõhjakivimi suhteliselt hea lahustuvus vees. Eestis esinevad karstinähtused peamiselt aladel, kus aluspõhjaks on dolomiitsed lubjakivid ja lubjakad dolomiidid.
Vees lahustunud kivimist jäänud tühikute kaudu neeldub pinnavesi maasse. Eriti ilmekad on karstilehtrid(alad) kevadise suurvee ajal. Teatud tingimuste kokkulangemisel võib suurem kogus lumesulamisvett üsna kiiresti karstilehtrist neelduda. See on ka põhjuseks, miks vanarahvas nimetas karstinähtust “kurjaks suuks” ehk kurisuks: näis, nagu oleks kellegi kuri suu augu põhjas vee neelanud. Mõnedes legendides on juttu sellest, kuidas kurisusse neelduv vesi viib kaasa mõne eseme, looma või isegi inimese. Tihtipeale seostatakse siis neeldumise kohta mingi teise kohaga tükk maad eemal, kus vesi jälle maa peale voolab.

Harju küla, Hiiumaa vald

Põhiosa oma “elutööst” on Hellamaa tuulik teinud naaberkülas Tempal, kus teda peaaegu 100 aasta vältel teati kui Nauri veskit. 1848.-1849. a ehitatud tuulik toodi 1946. a tema praegusesse asukohta ning seati töökorda.

Hellamaa küla, Hiiumaa vald

Kurisoo auku on nimetatud ka Kurisuu, Koolme või Neelme neeluauguks. Nime poolest on siinset kurisut kerge segi ajada Kõrgessaare vallas asuva Kurisu neeluauguga, kuna kumbki asub iseenda järgi nime saanud Kurisu külas. Mõlemal puhul on tegemist ilmekate karstinähtustega.
Hiiumaal esineb karstilehtreid mitmes erinevas paigas. Karstilehtri eelduseks on aluspõhjakivimi suhteliselt hea lahustuvus vees. Lahustunud kivimist jäänud tühikute kaudu neeldub pinnavesi maasse.
Kevadise suurvee ajal koguneb Kurisoo auku lumesulamisveest järveke. Teatud veeseisu juures muutub vee neeldumine eriti intensiivseks ja veesilm karstiaugu kohal kaob maa sisse 10-12 tunniga.
Selline nähtus jättis endistel aegadel inimestele sügava mulje. Legendides kirjeldatakse karstilehtreid kui kurje suid, mis ühes veega võivat neelata nii asju, loomi kui ka inimesi. Rahvasuus lühenes “kuri suu” ajapikku “kurisuks” ning see termin on suuremõõtmeliste karstivormide puhul käibel praeguseni. Kurisoo augu puhul on tegemist suurima kurisuga Hiiumaal, mille pikkus on 100 ja laius 30 meetrit ning sügavus 6-7 meetrit.

Emmaste-Kurisu küla, Hiiumaa vald

Meresõitu Hiiumaad ümbritsevates vetes aitavad korraldada 28 suuremat meremärki ja tuletorni. Need võivad oma olemuselt olla kas hoiatavad, juhatavad või suunavad. Sõru liitsihi tuletornid kuuluvad viimaste hulka. Sõru liitsiht tähistab koos Emmaste liitsihiga Soela väina läbiva veetee telge.
Liitsiht koosneb kahest, mõnikord ka kolmest tuletornist, navigatsioonimärgist või -tulest, mis paiknevad teatud vahemaa järel ühel sirgel. Liitsihi järgi sõitmisel peab meresõitja hoidma tuletornide või märkide sümmeetriateljed ühel ja samal vertikaaljoonel. Sel juhul paikneb laev liitsihi teljel.
1913. aastal püstitati Soela väina Hiiumaa poolsele rannale väina kanali läbimiseks kaks paari puidust sihtpaake: pöördekohast idapoolse kanali läbimiseks Sõru ja läänepoolse osa läbimiseks Emmaste sihtpaagid. 1934. aastal ehitati Sõru paagid ümber tuletornideks. Mõlemad on kahemeetrise läbimõõduga raudbetoontornid. Alumine torn on 11 meetri kõrgune ning selle tule kõrgus merepinnast on 13 meetrit. Alumise torni juurest viib teerada ülemise juurde, mis on 16 meetrit kõrge ja tule kõrgus merepinnast on 18 meetrit.
Emmaste tulepaagid ehitati ümber 1935. aastal, alumine on nüüd samuti ümmargune monoliitraudbetoonist 11 meetri kõrgune tuletorn, ülemine tulepaak on puna ruudukujulise kilbiga 19 meetrine metallsõrestiktorn.

Hindu küla, Hiiumaa vald

Vaemla mõisa pika ajaloo alguseks võib pidada rootsiaegset maade läänistamist, mil siinsed maad omandas 1576. aastal Rootsi riigi legendaarne väejuht Pontus De la Gardie. Juba 1582. aastast kuulus mõis aga Wachtmeisterite perekonnale ning jäi nende omandusse 165 aastaks. Hiljem on mõisa omanikud suhteliselt tihti vahetunud. Vaemla mõisas on elanud tähelepanuväärseid siniverelisi suguvõsasid, kellele Vaemla mõis on kuulunud.
Kultuuriajalooliselt väärtustab mõisa periood, mil siin viibis ja töötas esimene eestlasest professionaalne kunstnik Johann Köler (1826-1899). Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuna oli ta 1860-1870ndatel aastatel Venemaa keisri tütre suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetajaks. Samaaegselt tegi Köler ka tänuväärset tööd kodumaa heaks, mõjutades oluliselt Eesti rahvuslikku ärkamist.
1863.-1864. aastal Eestis reisil olles külastas Johann Köler ka Hiiumaad, peatudes tolleaegse mõisaomaniku Karl Jakob Rudolf von Gerneti kutsel Vaemlas (samad isikud leiavad kajastamist ka J.Krossi raamatus “Kolmandad mäed”). Kunstnik tegi siin viibides visandeid mitmetele maalidele (“Hiiu naised kaevul”, “Hiiu talumees kirvega”, “Õnnistav Kristus”).
Teinegi tuntud isik Eesti kultuuriloost on lähedalt seotud Vaemla mõisaga. Siin sündis ja kasvas helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog Ado Velmet (Adolf Villmann 1910-1974), kuid nii tema sünni- kui noorpõlvekodu on hävinud.

Vaemla küla, Hiiumaa vald

Kärdla linnapark võtab enda alla 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati juba 19. sajandi 60ndail kiriku valmimise järel Kirikupõllu nimelisele kohale. Põhjalikum puude istutamine toimus 20. sajandi alguses. Pargi kõige noorem osa istutati 1970ndail.
Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaal peeti 1867. a esimene oma laulupidu Leigri külas Murru kõrtsi õues. Juba 1874. a on teateid ka Kärdla Lepakoplis toimunud lastepeost. Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti Kärdlas 1926. a. Seda juhatas hiljem Eesti üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja, koorijuht ning muusikapedagoog Tuudur Vettik.

Uus tänav 6, Kärdla linn

Praegu ligi 70 elanikuga küla paikneb umbes 24 ruutkilomeetrisel alal, mille loodust muudab vaheldusrikkamaks asumine Kärdla meteoriidikraatri serval. See oli sobiv paik asustuse tekkeks juba kahe-kolme tuhande aasta eest, millele viitavad piirkonnast juhuleidudena saadud venekujulised kivikirved. Kirjalik esmamaining nimekujuga Twbbesälke pärineb aastast 1564. Peagi võeti kasutusele nimi Tubaselja ja alles 20. sajandist alates Tubala. Asukoht kiirestikasvava Kärdla lähistel tõstis küla elanike arvu ning eneseteadvust. Võib-olla suurendas seda viimast ka pärimus tähtsast vaiast, mis kogu Hiiumaad mere põhjas kinni hoiab. Igal juhul hakati siinseid inimesi naabrite poolt ehthiidlasteks kutsuma. Rändajate tähelepanu äratab muidugi maantee lähedal asuv Hiiumaa suuruselt kuues rändrahn ja kaks kaunist tuulikut. Teest kaugemal olev tuulik on hoolikalt restaureeritud 1886. aastast pärit Allika ehk Tubala tuuleveski, teine, pisut noorem, 1903. aastast pärit Tõnise tuulik.  Hea on teada, et 1960. aastatel tegutses külas elektripostide immutamise ettevõte ja 2013. aastal valmis just Tubalal keraamikutele suurt huvi pakkuv anagama põletusahi. Külas asub aastakümneid tegutsenud Katri külalistemaja, selle lähistel Hautselja talus hakkab silma Eesti suurim ja üks maailma põhjapoolsemaid lavendlipõlde.

Tubala küla, Hiiumaa vald

Pühalepa kirikukõrtsi varemed on ilus näide vanast tavast, mille järgi asus otse kiriku vastas kõrts.  Hoonet on mainitud juba 1529. aastal, aga tõenäoliselt pärineb see veelgi varasemast ajast. Kõrts on rajatud Ida-Hiiumaa kunagisele olulisimale ristteele: lõunapoolne tee viis kiriku ja mõisa kõrvalt saare lõunaossa, põhjapoolne haru Vahtrepa sadamasse, idapoolne Valipe ja Sarve poole ning läänepoolne tee Suuresadamasse ja selle taga asuvatesse küladesse. Aja jooksul kandus risttee mõisa juurde,  tänasel päeval on suur teede jagunemise koht kõrtsi varemeist pool kilomeetrit ida pool Vahtrepa teeristis. Kõrtsihoone mõõtmed olid üsna tähelepanuväärsed: pikkus 37,5 m, laius 14,7 m, (hoone kogupindala  552 m²). Pärast Pühalepa mõisa põlemist 16. sajandi lõpus oli kõrtsis ajutiselt Hiiumaa foogti asukoht. 17. sajandi alguses on kõrtsist saadav tulu läinud kirikhärrale. Suurema osa oma eksisteerimise ajast kuulus  kõrts aga Suuremõisa mõisale, mille üheks sissetulekuallikaks oli ka suurejooneline viinapõletamine ja  viinaäri Vene kroonuga – hiilgeaegadel tootis mõis 22 vaati viina nädalas. Mõisal oli 12 kõrtsi, nüüdseks on säilinud üksnes Pühalepa kõrtsi varemed. Kõrtsi viimane suurem ümberehitus oli 19. sajandil, viimane väiksem kohendamine 1930. aastail. Siis sai kõrtsituba puitpõranda ning suured aknad. Suure kõrtsitoa nurka jäi köök, kõrtsitoa taga oli kaks  kambrit. Kõrtsipidamine lõpetati 1930. aastate lõpus. Teise maailmasõja ajal oli Saksa vägedel siin raviasutus. 1956. aastani kasutati vana kõrtsimaja eluhoonena, seejärel jäi maja tühjaks ja lagunes.

Pühalepa küla, Hiiumaa vald

Hausma supluskoht asub paarisaja meetri kaugusel Kärdla uuest jahisadamast. Esimene sadam rajati siia Kärdla kalevivabriku (1829-1941) poolt juba 1849. aastal selleks, et kiirendada toodangu- ning toorainevedusid. Hiljem hakkasid siia sõitma ka liinilaevad, mis pidasid ühendust Tallinna, Haapsalu ning teiste väiksemate sadamatega. Hoonetest on tänaseni säilinud algselt kalevivabrikule kuulunud villaait ja ladu. Kärdla vana sadam hävis 1944. aastal II maailmasõja käigus ning avati uuena 2014. aasta maikuus.

Supluskohast lõunas, välijõusaali ja metsatuka vahel on kaitsealuste käpaliste kasvukoht, kust on teada kärbesõis (Ophrys insectifera), hall käpp (Orchis militaris), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), ja suur käopõll (Neottia ovata).

Orhideede fotod: Tiit Leito

Kärdla linn, Hiiumaa vald

Esimene Suuremõisa jõge ületav kivisild on rajatud 19. sajandi alguses. Suuremõisa jõgi on 16 km pikk ja jõe valgala moodustab 62,4 km2. Toonane sild oli kolme paekivist kaarvõlviga suurejooneline rajatis ja kooskõlas kogu mõisaansambliga. Suure silla mõneti  väiksem, samuti kolme kaarvõlviga paariline, asus kilomeetri jagu jõesuudme pool. 1931. aastal asendati Suure silla lagunev keskmine võlv graniitkivitaldmikele toetuva 6,5 meetrise raudbetoonist sildega. Kõrval asetsev uus sild koos uue maanteega on ehitatud 1973. aastal.

Suuremõisa küla, Hiiumaa vald

Vana Kalana sadamat Kaleste lahes, mis on ühtlasi kõige läänepoolsem sadamakoht Hiiumaal, hakati  välja ehitama juba Rootsi kuninga Gustav II Adolfi valitsemise ajal 1611–1632. Siis oli sadam ennekõike  mõeldud merepääste toetamiseks. 1870. aastail rajati sama lähedale päästepaadijaam, kus 1930. aastail oli 10-aeruline vabatahtlikega mehitatud paat. 19. sajandi viimastel kümnenditel kasutati Kalana randumiskohta ennekõike metsa- ja ehitusmaterjalide väljaveoks. Teise Maailmasõja päevil sai päästejaama sadam kannatada, päästepaati aga kasutasid sõjapõgenikud välismaale minekuks. Vajadus uue jäävaba sadama järele kerkis üles seoses kalatööstuse rajamisega Hiiumaale ning aastal  1960 valmiski Kalanas 102 meetri pikkune puidust kai. Mõne aasta pärast alustati betoonist kai rajamist. Kuni 1980. aastateni asus just siin kalurikolhoosi “Hiiu Kalur“ üks peamisi kala vastuvõtupunkte ja  laevade talisadamaid. Olud muutusid ning 1990–2000. aastatel seisis sadam pikalt kasutuna, vahetades mitu korda omanikku. 2011. aastal alustas kohalik ettevõtja Endel Evert (OÜ Ewent) uue erasadama rajamist vana kalasadama kõrvale. Hiiumaa vald ostis erasadama ala 2020. aasta lõpus ja nimetas ümber Kalana jahisadamaks.  Uues jahisadamas on 40 kohta nii külalistele kui kohalikele meresõiduhuvilistele, sh rannakaluritele.  Samas hakkab olema ka Hiiumaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi laev, jätkates sellega ajaloolise Kalana  päästejaama traditsiooni.

Kalana küla, Hiiumaa vald

Sadam on rajatud peale 1924. aasta Salinõmme karjamõisa maade taludeks jagamist. Kohalikus toponüümikas asub Salinõmme sadam Kasuklaiul.

1925. aastal loodi Salinõmme Kalurite Ühistu. Talude rajamine ja kalapüügivahendite hankimine neelas niigi väheseid ressursse ning esialgu piirduti poolsaarel paatide rannale tõmbamiseks vaid lautrikohtade korrashoidmisega. Esimeste põhjalikumate Salinõmme sadama rajatiste ehitamiseni jõuti aastatel 1942-1943, mil tehti kärgkastidele toetuv randumissild ja kalakokkuostu hoone. Aastatel 1942-1949 kuulusid Salinõmme kalurid Lõuna-Hiiumaa Kalurite Ühistusse. Ühistu lõpetades anti varad, sealhulgas Salinõmme sadam, üle vastloodud kalurikolhoosidele „Nõukogude Kalur“. Kolhoosiajal (1957) tehti sadamasillale kapitaalremont ja ehitati kalurite maja, mida laiendati 1972. aastal. Samal ajal (1957) ehitati ka esimene kalatsehh. 1959. aastal ehitati uus kalakombinaadi tsehh, uus kalavastuvõtu sild ja punastest tellistest püssiputka.

14. märtsil 1961 ühendati väikesed kalurikolhoosid üheks suureks kolhoosiks „Hiiu Kalur“ ja Salinõmme sadam läks uue kolhoosi all tegutseva Salinõmme püügibrigaadi käsutusse (1971.-st nimega Väina  brigaad). 1968 ehitati jääkelder. 1969 laiendati ja süvendati sadamaala ning rajati uus puitkai.

1974 rajati kalurite sadama kõrvale puhkesadam, millel on 30 meetri pikkune puitkai ja omaette sadamahoone.

1983 rajati kalurite sadamasse püünisekuur. 1986-1987 püstitati valvuri maja ette merel viibivate kaluritega sidepidamiseks raadiosideaparatuuriga raudtorn. 1989 rajati betoonkai. 1993 moodustati Salinõmmes Väina Kaluritalude Tulundusühistu, kes omandas ka suurema osa Salinõmme sadamast.

2006. aastal ehitati uus betoonist slipptee ja tehti sadama süvendustöid. Salinõmme sadama keskmine sügavus on 1,0- 1,5 meetrit.

Salinõmme küla, Hiiumaa vald

Käina kirik rajas Selja külla väikese mõisalaadse majapidamise, kuhu paigutati elama kirikuõpetajate lesed ja teised pastoriperede eakad ning hoolt vajavad liikmed. Seda kohta tuntigi rahva hulgas Seljamõisa ehk leskede maja nime all. Kaartidel oli koht märgitud juba 18. sajandil. 20. sajandi alguses jäi maja tühjaks ning sinna asus oma pere ning teenijatega elama Käina esimene arst, 1895. aastal Aadma mõisas tööd alustanud dr Arthur Norman. Maja põhjapoolsesse otsa ehitati peagi uued arsti vastuvõturuumid. Dr Normani lahkumise järel 1937. aastal töötasid Seljal enne II Ms veel dr. Rimscha ning dr. Kaljas. 1940. aastate lõpus kujundati arstipunktist 10 voodikohaga maahaigla, mille juures oli ka sünnitusosakond. Kümmekond aastat hiljem võttis dr. Endel Türi haiglas kasutusele ravimuda protseduurid, millega oli poole sajandi eest algust teinud juba dr. Norman. Mudaravi kasutati seal aastani 1962. Selja Maahaigla suleti 17. juulil 1985, sest Käinas sai valmis uus moodne ambulatooriumihoone. Kunagine leskede maja lammutati aastail 1989-90, selle omaaegset kõrgelt hinnatud iluaeda meenutavad veel vaid kevadel õitsevate märtsikellukeste ja metstulpide väljad.

Selja küla, Hiiumaa vald

Kõpu (varem Dagerort) nime kannab 21 km pikkune poolsaar Hiiumaa lääneosas. See nimi on saanud tuntuks aga ennekõike Eesti vanima tuletorni järgi, mida hakati ehitama Hiiumaa kõrgeimale mäele juba 16. sajandi alguses. Samanimelise küla kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated 1565. aastast, inimasustuse jäljed ulatuvad seevastu tuhandete aastate taha. On leitud 15 kiviaja asulakohta, millest osa ka Kõpu küla maadel. Sealt on välja tulnud mitu kivikalmet ja lõkkeaset, luust nooleotsi, muinaspõldude jäänuseid, rauatöötlemise koht jms. Tänase Kõpu küla tekkimise üheks põhjuseks on peetud eluasemete loomise vajadust tuletornivahtidele ja teenistujatele. Ka 17. sajandist teadaolevat, tänaseks hävinud väikest Kõpu mõisa siinsamas lähedal on seostatud tuletorni inspektoritega. 1917. aastaks oli külas juba 32 talu, 1959. aastal 130 põliselanikku, 2019. aastal aga vaid 43. 1873. aastal ehitati Kõppu esimene kool, millel on olnud mitmeid erinevaid nimesid ja õppevorme. Nüüd asuvad kooli hoonetes nii noortekodu kui avatud pansionaat eakatele. Külatee ääres 1933. aastal valminud nelipühilaste palvemaja võeti paarkümmend aastat hiljem kasutusele rahvamajana, siis kaupluse ning hiljem eramajana. Külatee ääres püüab endiselt pilku Hiiumaal üsna haruldane külakaev koos selle juurde ehitatud pritsikuuriga (hiljem pesurulli kuur).

Kõpu küla, Hiiumaa vald

Käina kalmistu on rajatud peale 1772. aastat, kui Katariina II ukaasiga keelati matmine kiri-  kutesse ning kirikuaedadesse. Seni kasutusel olnud Käina kirikuaed suleti matmisteks ja  asutati uus kalmistu, kirikust ca 1 km kaugusel. Esimene matus Käina kalmistul toimus tõenäoliselt 1850. aastate alguses, kuid vanim säili-  nud hauatähis kannab daatumit 1855. Tegemist on kalmistu loodeosas asuva kiviristiga (1),  millel on tekst: Siin muldas maggab
Kadrina Jakobson
Sündind 1790 aastal
Laulatatud 1808 aastal
Surnud 24tamal Mais 1855. Keik Temma murre vaew ning piin
On önsa otsa sanud siin
Ta kandis risti ilma peäl
On surnud ellab siski veel

Nõmme küla, Hiiumaa vald

Esimesed köstrid asusid Käina kiriku juures ametisse juba 17. sajandil. Köstrikoht sarnanes esialgu tavalisele aitade, lautade ja rehielamuga Hiiumaa talule. Mandrilt 1830. aastatel siia tööle kutsutud köstrile ehitati aga juba uus alevitüüpi elumaja. Samast või isegi varasemast ajast pärineb ka õue keskel olev kivist kelder. Alates 1930. aastatest kirikule enam köstreid ei palgatud ja maja oli kasutusel tavalise elamuna. 1948. aastal asutatud kolhoosi “Käina Säde” juhtkond võttis vastu otsuse kohandada köstrimaja õuel asunud vana rehielamu ümber  ühismajandi sigalaks ja kanalaks. 1950. aastatel plaaniti kõik hooned lammutada, kuid mõte ei teostunud ja 1959. aastal kinnitati elumajale tahvel, mis ütles, et tegu on helilooja Rudolf Tobiase sünnimajaga. 1973. avati samas tema elu ning loomingut tutvustav muuseum. Puust ait, mis on siia üle toodud Rootsikülast juba muuseumirahva poolt, sarnaneb köstrikoha omaaegsele aidale, mis nagu rehielamugi olid ajaga hävinud. Ka tuulik, mille esialgne asukoht oli Käina lahe äärsel karjamaal, on asendatud Emmaste Ole külast pärit veskiga alles 2003. aastal.

Hiiu mnt 33, Selja küla, Hiiumaa vald

Vanim kirjalik märge Õngu (ka Öinigu, Ennige jms) küla kohta pärineb aastast 1583. Külast voolab läbi samanimeline oja, mis suubub paisjärve kaudu Mardihansu lahte. Juba 16. sajandil töötas sellel vesiveski. 1990. aastal rajati sama koha lähedale kalakasvatus ning korrastati paisjärv. Veskiteenust, küll mitte enam vee jõul toimivat, pakuti külas veel 20. sajandi keskelgi. Praegu asub siin vaatamisväärsusena üks saare väiksemaid tuulikuid. Ajaga kujunes Õngust tüüpiline Hiiumaa rannaküla, kust sirgus nimekaid meremehi ja laevaehitajaid nagu Hanslepad, Vanaseljad, Timmelmannid, Engsod jt. Küla rannas oli aastaid puidu väljavedamiseks mõeldud laadimisplats.

Aastatel 1937-1939 ehitati Õngu külas 35 m pikkune kolmemastiline mootorpurjekas „Alar”, mis on Eestis tehtud vanadest tänaseni säilinud puulaevadest suurim. Sellest külast pärit Ingel Timmelmann-Pork (1855-1937) on andnud aga Hiiu nime Tallinna Nõmme linnaosa asumile.

Praegu köidab külas tähelepanu männimetsas paiknev liigirikas rododendroniaed (eravaldus), kus kasvab muidki haruldasi taimi. Enne viimast sõda tegutsenud baptistide palvemaja hoone on ära veetud, kuid kohaliku ehitaja  August Lundi (1890-1969) poolt 1930. aastatel projekteeritud ja ehitatud perekond Vanaselja elumaja nagu mitmed teisedki vanemad küla ehitused on taastatud või korras hoitud.

Õngu küla, Hiiumaa vald

Hoone on ehitatud 1900-ndate aastate alguses – selle lasi ehitada üks Kärdla toonaseid kaupmehi Mähle. Kuigi maja on ajapikku näinud mõningasi ümberehitusi, peegeldab selle üldkavatis 20.  sajandi alguse jõukaks saanud provintsikaupmehe ootusi: maja pidi olema ajastule vastavalt  praktiline, mugav ning viitama ka omaniku jõukusele. Nigolas Mähle jõukus tulenes heast läbisaamisest Kärdla vabrikuvalitsusega, kes alevivalitsuse kaudu kontrollis Kärdlas lubatavate  kaupluste arvu. Mähle kaupa peeti kalliks ning ta vastas nurinale kauba kalliduse kohta, et tema  võtab vaheltkasu vähe: ühe kopika pealt ainult ühe kopika. Kuna kauplemine oli alevis kontrolli  all, puudus konkurents ning jõukuse kasv oli garanteeritud. Mähled olid esimesed eestlastest  hiidlased, kes suutsid oma pojad ülikooli saata.
Alguses tegutses maja ühes otsas pood. 1909 rajas Kärdla kaubatarvitajate ühisus Mähle kauplusse ka pagariäri ja väikese leivatööstuse.

Peale Esimest maailmasõda müüdi hoone Kärdla alevile ning seda kasutati pikka aega kohtumajana.

1996. aastast tegutseb majas kultuuri- ja noorsootööd edendav mittetulundusühing Ave Vita.  Mähle maja on 2010. aastast muinsuskaitse all.

Tiigi tänav 21, Kärdla linn, Hiiumaa vald

Kassari mõisa, mida on kutsutud ka Saaremõisaks, rajas sellele kohale 1730. aastatel Eestimaa Ülemmaakohtu arhivaar David Johan Gaertner. 1758. aastal said uuteks omanikeks Stackelbergid. See baltisaksa perekond hoidis ja majandas Kassarit 20. sajandi alguseni. Tänaseni on vanast mõisast alles kivist valitsejamaja (1), kus hiljem tegutsenud kooli, raamatukogu ja sidejaoskonna sulgemise järel toimetab Hiiumaa Muuseum. Mõisale viitavad veel kivist tallihoone (2), kärnerimaja (3), ait (4) ning suur hollandi tüüpi veski (5). Siin-seal on näha ka kunagist mõisa keskust ümbritsenud paemüüri jäänuseid ja hoonete vundamente.

Kassari küla, Hiiumaa vald

Vahtrepa küla on tüüpiline Ida-Hiiumaa rannaküla. Paikkonnale iseloomulikke õhukese pinnakattega moreentasandikke liigestavad rannavallidega looalad. Muldadest on siin peamiselt paepealsed klibu- ja rähkmullad. Taimkattes on nii lookadastikke, lagedaid looalasid kui ka väiksemaid metsatukki.

Küla põhjaossa jääb Hiiumaa olulisim aluspõhjaline astang Kallaste pank, mille juurde on moodustatud Kallaste maastikukaitseala. Küla on mainitud juba 1564. aastal: Wachterpä by. Nimi tuleneb kahest sõnast: wachter ja by, mis tõlkes võiks tähendada vahiküla. Tõenäoliselt jälgiti keskajal siit Hari kurgu nimelist väina. 19. sajandi keskpaigani oli Vahtrepa tähtis sadamaküla, kust Hiiumaal oli kõige lühem ühendus Haapsalu ja Vormsiga. Vahtrepa sadama olulisus kahanes 19.sajandi teisel veerandil kui maapinna kerkimine oli sadama liiga madalaks muutnud ja uus sadam ehitati naaberkülla Heltermaale. 20. sajandi alguses oli külas 16 täistalu ning 14 vabadikukohta, 3 laeva ja 9 tuuleveskit.

Kallaste panga ümbruses leidub haruldasi taimi, nagu pae-kolmissõnajalg, kaljukress, müür-raunjalg, kaljupuju, põisjalg, karvane naistepuna, tumepunane neiuvaip jmt. Rahvasuus ringleb rohkesti pangaga seotud muistendeid, mis pajatavad vanapaganast, kiriku ehitamisest ning külaelust.

Vahtrepa küla, Hiiumaa vald

Selle kandi esimeste elanike perenimest Halte, hiljem Halt ja Haltti on küla oma nime saanud. Kas see tuleb rootsi keelest ja tähendab lombakat või annab kohta siduda kunagise laevade seisu- ja laadimispaiga saksakeelse nimetusega haltestelle, pole tänaseni päris selge. Laevaehitusega sai Haldi laiemalt tuntuks aga alles 19. sajandi lõpus, kui Peeter Koolmeister siin oma esimese aluse nimega „Liide“ valmis ehitas. Hiljem tehti Koolmeistrite poolt samas rannas veel üle kümne puulaeva. Sadam ehitati Halti aga alles 1950. aastate alguses ja sellest sai mõneks ajaks üks olulisemaid kevadise räime vastuvõtmise ja töötlemise kohti Hiiumaal. Aastatel 1961-1992 käis sealt merele peamiselt vaid kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ kõrgelt tunnustatud rannapüügibrigaad. Mitmel järgneval aastal tegutses sadamas Osaühing Haldi,  kes lõpetas 2000 aastal tegevuse kalasaagi üldise vähesuse tõttu. Aivo Härmi eestvedamisel alustati 2016. aastal sadama uuendamist. Edasisi tegevusi veab MTÜ Haldi sadam. 2017. aastal lossiti Haldi sadamas taas ligi 6,6 tonni kala, millest 2,5 tonni moodustas lest ja 1,5 tonni tuulehaug.
Külas on 13 talukohta, kuid püsielanikke neis vaid 20 ümber.

Haldi küla, Hiiumaa vald

Nelja Nurga Galerii asub Kärdla Keskväljakul vallamajas  ja pakub Hiiumaaga seotud loojate teoseid. Maal, foto, graafika, skulptuur, tarbekunst, disain ja veel mitmed valdkonnad on esindatud, värskelt ja heatasemeliselt. Lisaks kunstidele pakume Hiiumaaga seotud heliloomingut  ja kirjandust.
Galeristideks on loojad ise.
Galerii korraldab näitusi ja jagab infot.
Olemusele vastavalt on galerii  loovas muutumises ja mõtlemises. Ühtteist toimub läbi aasta.

Väljaspool avatud päevi on võimalik galerii külastus kokkuleppel:
Kaja Hiis-Rinne +372 5109255
Helle-Mare Kõmmus +372 5299429
Kalli Sein +372 5032246

Keskväljak 5a, Kärdla linn

Orjaku sadamas asuvas Orjaku külakeskuses saad suvehooajal tutvuda näitustega, soetada kohalikku käsitööd, kasutada avaliku internetipunkti teenust ja küsida turismiinfot Hiiumaa vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
Külakeskuses on võimalik korraldada õppepäevi, seminare, tähistada perekondlikke tähtpäevi.
Maist septembrini toimub Kassari saarel erinevaid kultuurisündmusi, (sh. Kassari Kultuurineljapäevad), mille raames saab nautida kontserte, loodusmatku, teemaõhtuid…
Orjakust saad minna merele jahtide või kalapaatidege, laenutada aerupaati ja jalgrattaid,
SADAMAS NÄEME!
 
 

ORJAKU SADAM, Orjaku küla

REIGI PASTORAAT AASTAST 1775 on koht, mis on tühi, vaene ja mahajäetud. Siit on maharebitud, ära lammutatud ja minema viidud kõik mis väärtuslik  ja ometi tekib igal hoones viibijal tunne, et midagi on veel alles – midagi, mis annab endast märku, kui kuulata. Laenates Madis Kõivu’lt, ei saa see olla muu, kui “kohavaim” või “kohavaimud” – “Genius Loci”.

2022 näituse “Genius Loci III. Teised 1948. 1986” avamine 01.07.22 kell 17.00.

REIGI PASTORAAT, Pihla küla

Kassari mõisa paekivist ehitatud valitsejamajas asub püsinäitus „ Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.“, mis heidab pilgu hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, aga jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Näitust rikastab „4 elemendi õmbluskoda”, kus saab ise proovida ürgelementide toimimist.

Muuseumipoes on lai valik Hiiumaa käsitööd.

 

Kassari küla

Kärdla kiriku ette on püstitatud mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele.

Mälestusmärk kujutab sõjast naasnud noormeest istumas ja vaatamas koduküla poole. Temast vaskul on mälestustahvlid lahinguväljadele jäänud sõjakaaslaste nimedega. Need mehed ei saanud kunagi tagasi oma kodudesse – oma naiste, emade ja tütarde-poegade juurde. Temast paremale jääb aga tulevik, see maa, mida tema hakkab taas üleslooma. Ta istub kui elujõel, Toonela jõel, veel hetk enne, kui kodu poole sammuma hakkab. Ta ühendab endas minevikku ja tulevikku. Hiiumaa poiss.

Mälestusmärgi skulptoriks on Elo Liiv.

Posti tänav 2B, Kärdla linn

20. juunil 2014 avati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel Ristimäe läheduses Oomäe talukoha naabruses mälestusmärk, mälestuskivi tahvliga ja metallrist kohas, kus 1941. aasta sügisel hukati ning maeti nõukogude terrori ohvrid. Oomäelt on leitud 17 ühishauda ligi poolesaja hukatuga. Tuvastada õnnestus vaid 13. Lisaks kohalikele elanikele oli hukatute hulgas ka nõukogude sõjaväelasi ja madruseid, baaside töölisi, mandrilt evakueerunuid ja kolm Saksa sõjavangi.

Maastiku muutuste tõttu ei ole täna enam täpseid ühishaudade kohti teada.

OOMÄE, Risti küla

Pronkskell – laeva – või hingekell, mis väga tugeva tormiga ise helisema hakkab. Koos oma ristikujulise pendliga rajus liikudes tooks justkui sõnumi merelt – mingil moel kellatorn… ehkki sümboolne.

Monumendi kalle mõjub visuaalselt emotsionaalselt ja peaks meenutama ka hukkunud laeva viimaseid hetki. Pronkskellal on lisatud õrnad detailid – 4 lapsenägu igas põhiilmakaares.

Autor: Mati Karmin

Tahkuna nina, Tahkuna küla

Hüti külas asus Eesti esimene 1628-1664 töötanud klaasivabrik. Selle võõrkeelne nimi Glashütte andiski praeguseni käibiva kohanime Hüti.
Klaasikoda rajati Jakob De la Gardie eestvõttel. Ettevõtte klaasimeister oli Jost Wentzell, kes rajas 1628. aastal esimese ahju. Uus klaasimeister Pauell Gauwkunkell saabus Rootsist 1634 aastal. Pauell Gauwkunkell rajas Hütti uue klaasiahju, mis jäi Hiiumaa ettevõtte suurimaks ja mida kasutati 1664. aastani, mil klaasikoda tegevuse lõpetas.
Ettevõtte territoorium hõlmas üle 2500 m2 suuruse maa-ala.

Täna on Hüti klaasikoja asukohas klaaspudelitest mälestusmärk.

Hüti küla

Kassari rahvamaja asub Kassari saarel Esikülas. Ühiskondliku hoonena on sel ajaloolisel majal olnud pikk ajalugu, mis ulatub juba 18. sajandi lõppu. See on olnud nii kõrts, kool, vallamaja, seltsimaja kui ka kolhoosi klubi.

Praegu on Kassari rahvamaja külakeskuseks, kus toimuvad näitemängud ja üritused, saab kohalike tegemiste kohta infot küsida ning hoovis on võimalik telkida. Avatud on raamatukogu, kus on eraldi riiul naabruses suvitanud tuntud Eesti kirjaniku Aino Kallase teostega.

KÕRTSI, Esiküla

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4kilomeetrise läbimõõduga meteoriidi­kraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav.

Selleks, et erilisest loodusmälestisest paremat ülevaadet saada, on rajatud kraatri mudelväljak, mis annab ruumiliselt tajutava pildi Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. Mudelväljak on sajakordse vähendusega, võrreldes kraatri tegeliku suurusega, selle läbimõõt on u 43 meetrit ja ringvalli pikkus 140 meetrit.

MARKO, Paluküla

Orjaku sadamas asuvas Orjaku infomajas saad suvehooajal tutvuda näitustega, soetada kohalikku käsitööd, kasutada avaliku internetipunkti teenust ja küsida turismiinfot Hiiumaa vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
Maist septembrini toimub Kassari saarel erinevaid kultuurisündmusi, (sh. Kassari Kultuurineljapäevad), mille raames saab nautida kontserte, loodusmatku, teemaõhtuid…
SADAMAS NÄEME!
 
 

ORJAKU SADAM, Orjaku küla

Heltermaa Käsitöömaja on Hiiumaa suurim ja atraktiivseim käsitöö- ja omatoodangu pood Hiiumaa väravas, Heltermaa sadamas, endises kõrtsi hoones. Siit leiate Hiiu käsitöömeistrite loomingut! Poes on kõrvuti vanaemade tehtu, tänapäeva noorte looming ja ettevõtete poolt loodu.

Kõik, mida te siit leiate, on tehtud enamasti Hiiumaal ja hiidlaste poolt. Igas käsitöös on tema tegija hing ja vägi sees.
 

HELTERMAA, Heltermaa küla

Hiiumaa Muuseumi meenepood asub Kärdlas Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas. Poest leiad laias valikus käsitööd ja suveniire Hiiumaa meistritelt, saad osta nii maali- kui klaasikunsti, ehteid, keraamikat ja ka seelikutriibulisi magneteid, lisaks kruuse ning postkaarte. Raamaturiiulitelt leiab suurepärast lugemist Hiiumaa ajaloo-, loodus-, kokandus- ja käsitööhuvilistele, sekka ka ilu- ja koolikirjandust ning lasteraamatuid.
Hiiumaa Muuseumi meenepoe leiad ka Kassari muuseumimajast. Külastage ka meie poodi internetis, internetipoe leiad kodulehe alt. 

Vabrikuväljak 8, Kärdla linn

Hiiumaa käsitöömeistrite pood asub Kärdlas ajaloolises Kalevivabriku vabrikuhoovis. Meie poest leiad unikaalseid käsitöötooteid, Hiiumaa suveniire, hiiumaiseid kehahooldustooteid ja palju muud kaunist oma kodu kaunistamiseks.
Hiiumaa käsitöö on ainulaadne ja kordumatu.

Hiiumaa käsitöömeistrid ootavad Sind külla!

Vabrikuväljak 2, Kärdla linn

Üll kudumipood asub Kärdlas ajaloolisel Vabrikuväljakul armsas kollases meistrimajas, kus kiiretel varrastel valmib aeglane mood. Pärimuse ja värskemate trendide tuules valmivad siin mütsid-sallid, kindad- sokid, kampsunid ja muu, mida heita üll. Siin on pehmete kudumite, vardaklõbina ja tugitooli idüll.
Ja valik on tõepoolest külluslik!

Vabrikuväljak 2/2a, Kärdla linn

Kärdla sadama hooneteansamblisse kuulunud aitadest on säilinud 1849. aastal ehitatud villaladu, kuhu Kärdla kalevivabrik (tegustses aastatel 1830-1941) ladustas Austraaliast ja Uus-Meremaalt saabunud suured villapallid. Hoone on paekivist ja kaetud lubikrohviga.
Teine sadamaladu on 2-korruseline, samuti paekivist ja lubikrohviga kaetud hoone, kus asus sadamakontor. Hoone ehitati 1849. aastal ning sadamaaidana kasutatud laole on rahvasuus kinnistunud nimeks Viinaladu.
Aidad on vaadeldavad vaid väljastpoolt.

Sadama tänav, Kärdla linn

Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana 1593.a (Serle Ham). Suurem laevaehitusettevõte rajati aga 1680.a paiku hollandlase Erasmus Jacobsoni poolt kuna läheduses paiknesid lubjaahjud, mille toodang läks paljudesse Läänemere sadamatesse. 1848.a ehitati just Suursadamas 358-brutotonnine parklaev “Hioma”, mis oli 19. sajandi keskel Eesti suurim laev. Olgu öeldud ka, et 1854.a purjetas “Hioma” esimese Eesti laevana üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani.

Arhidektuurimälestisena kuulub kaitse alla suur aidahoone.

Suuresadama küla

Kärdlast voolavad läbi 3 suuremat oja: Nuutri jõgi, Liivaoja ja Kammioja, millele lisandub lugematul hulgal kraave, ojakesi ja niresid. Üle nende vete viivad trummid. Trummi nimetus on laenatud rannarootsi keelest (trumma) ja seda kasutati üle Hiiumaa, tähistades silda, mis on ületatav vankriga. Tänasel päeval on trumm silla nimetusena säilinud vaid Kärdlas ning kõiki trumme tuntakse nimepidi.

Uus tänav 6, Kärdla linn

Kärdla Tuletõrjeselts loodi kalevivabriku juhtkonna poolt vabriku juurde 19. sajandi keskel. Pritsumaja ehitamist alustati 1928. aastal. 1930-ndate aastate alguse kesised majanduslikud olud venitasid ehitamisaja suhteliselt pikaks ning päris valmis (laudvooderdise ja värvitud) sai Pritsumaja 1937. aastal. Valminud puuehitis koosnes 3-st ruumist ja voolikute kuivamise tornist. Tänaseks päevaks on lisandunud mansardkorrus.

Hiiu tänav 1, Kärdla linn

Kärdla elektrijaama ehitust alustati 1954. aasta. Tegemist on töökorras diiselelektrijaamaga, kus on olemas kogu vajalik sisseseade.
Elektrijaama korsten on ehitatud aastatel 1953-1954 spetsiaalsetest korstnatellistest. Korstna kõrgus on 40 meetrit.
Kärdla elektrijaam seisati 1977. aastal, selle 8 diiselmootorit konserveeriti ning Hiiumaa ühendati Saaremaalt mööda merepõhja toodud kaabli abil Eesti ühtsesse energeetikasüsteemi.
Kauni Nuutri jõe kaldal asuv elektrijaama kompleks moodustab ainulaadse terviku, mida saavad väljastpoolt uudistada kõik huvilised.

Vabaduse tänav 2, Kärdla linn

1830. aastal rajati parunite Ungern-Sternbergide poolt Kärdlasse kalevivabrik.
Tänane vabrikuväljak moodustas vabrikukompleksi südamiku. 4-korruseline kalevivabrik asus vabrikuhoovi lõunaservas Nuutri jõe kaldal. Vabrikuõue lääneserva sulges vabrikudirektori maja – praegune Pikk Maja, kus asub Hiiumaa Muuseum.
Väljaku põhjaserva püstitati tänaseni säilinud 4 ühekorruselist puust eramut ehk meistrite maja vabriku kõrgematele ametnikele, majade juures olid suured aiad.
Platsi idaservas asus 1970-ndate lõpuni sammastega maja ehk Suvemõis. Kalevivabriku algusaastatel oli see vabriku direktori maja.
 

VABRIKUVÄLJAKU HALJASALA, Kärdla linn

Ennevanasti olnud Tubala külas vai, mis Hiiumaad merepõhjas kinni hoidis.

Vai, mis löödi maasse 28.07.2003, kannab muistset mõtet, kuid on ühtlasi mõeldud toetama kogu Hiiumaa kultuuri – vähemalt sama pikalt kui Hiiumaad on valgustanud Kõpu tuletorn. Kõpu majaka fond moodustati 24.07.1999 selleks, et toetada Hiiumaa kultuurielu. Fondi nõukogu otsustas, et kõik annetajad, kes on toetanud fondi, saavad sepanaela, millele on annetaja nimi sisse löödud.

Traditsiooniliselt lüüakse uued annetajate naelad pidulikult Tubala vaia sisse igal aasta 28.07.

Tubala küla

Ristimägi on ristidega kaetud ala maantee ääres, mille kujunemise kohta on seos Reigi rootslaste väljasaatmisega 1781. aasta augustis. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla ukaasile, mis lubas rootslastel ümber asuda Lõuna-Ukrainasse.
20. augustil 1781 kogunesid väljarändajad Ristimäele, kus peeti maha viimane jumalateenistus. Nii jäeti hüvasti paigaga, mis oli olnud rootslastele koduks juba vähemalt 400-500 aastat. Esialgu olnudki Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käinud. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad.

Risti küla

Eestimaa suurim liivik asub Hiiumaal!
Kui sa arvad, et oled Hiiumaal juba kõike näinud, siis kutsume Sind avastama midagi hoopis erilaadset! Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II maailmasõja ajal metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.
Liivased metsarajad, omalaadsed nõmmemännid ja valge samblikukate kutsuvad Sind endaga väikesele matkale.

Hea teada: Pihtla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut.

Kanapeeksi küla

Kärdla hoonetest vanim säilinud maja. Praegune hoone valmis aastal 1851 ning on ümber ehitatud samal krundil paiknenud vanemast, vähemalt juba 1806. aastast pärit rookatusega suitsutarest. Maja ehitajaks oli põline Kärdla rootslane Pisa Mats.

Pisade maja on näide vanast Kärdla hiiurootslaste hoonetüübist, mis järgis skandinaaviapärase puitarhitektuuri traditsioone. Hoone kuulub tänaseni sama suguvõsa järeltulijatele.

Kalda tänav 3, Kärdla linn

Tänane Nurste kabel on ehitatud 1923. aastal. Hoones tegutseb baptistikogudus. Esimesed kümmekond aastat 1890-tel koguneti Tõnis Kuristi kodus Metsaperes Kärdla baptistikoguduse filiaalina. Esimene kabel ehitati tänase hoone kõrvale 1897. 1901 kogudus iseseisvus. Nurste kogudusest on pärit 20. sajandi teoloog ja hingehoidja Osvald Tärk. Tänase hoone neogooti elemendid on laenatud Tallinna Kalju Baptistikoguduse hoonelt Kalamajas. Väidetavalt on tegu suurima maapalvemajaga Eestis.

PALVEMAJA, Nurste küla

Kassari kabel on romantilise ilmega ehitis, ainuke tegutsev rookatusega kivikirik Eestis. Arvatavalt on see pärit 18. sajandist, sest kabeli siseseinal olevat aastaarvu 1801 seostatakse suurema remondiga.

Surnuaeda on maetud kultuuriloos tuntud inimesi – luuletajate M.Underi ja D.Vaarandi esivanemad, näitlejast suvehiidlane Olev Eskola, V.Panso raamatust “Naljakas inimene” tuttavaks saanud Lepa Anna. Nii kunsti, kirjanduse kui ka rahvajuttude kaudu on teada Villem Tamme nimi, keda J. Köler kasutas Kristuse modellina, maalides Tallinnas Kaarli kirikule tööd “Tulge minu juurde kõik”

Kassari Tagaküla bussipeatus, Taguküla

Klassikalise puitkonstruktsiooniga pukktuuliku tüüp. Maakividest laotud sideaineta kivijalg. Laudkatusega tuuliku kere katab püstlaudis.

Tuulik on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Harju külas on säilinud kaks pukktuulikut (Nõmme ja Rätsepa).

Tuuliku juures asub kiik, pingid ja laud toreda pikniku pidamiseks. Tuuliku juures on toimuvad suviti erinevad üritused.
Kultuurimälestiste riiklik register

TUULIKU, Harju küla

Hollandi tüüpi tüvikoonuselise kerega Partsi paekivituulik on ehitatud 19. sajandi keskel. Tuuliku pea oli ümberpööratud paadi kujuline.
Veskis on veel säilinud kruubimasin, veskikivid ja osaliselt ülekanded.
Veski on restaureeritud ja ruumid kohandatud seltsitegevusteks, kuid vana veskit saavad väljastpoolt imetleda kõik huvilised.

Saeveski, Partsi küla

Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 m kõrgune paepaljand.
Pangal kasvab vana männik, mille varjus kulgeb metsatee piki astangut. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest jt mereselgrootutest moodustunud biohermne riff, üks esinduslikumaid omataoliste seas Eestis. Panga paelõhedes kasvab mitmeid haruldasi sõnajala- ja õistaimeliike.
Muistendi järgi olnud Kallaste panga sees eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal Vanapagana sepikoda, kus ta kohalikele relvi valmistanud…

Vahtrepa küla

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit.

Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal ja kauni viljapõllu ääres.

Kõrval oleva põllu peal asub ka Kukka põllukivi, mille ümbermõõt on 14,5 m ja kõrgus 3 m.

Kukka kivi, Kukka küla

Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse “silmaks”. Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.

SILMAKIVI, Hiiessaare küla

Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal on üle 80 kivi, mida jää on siia kandnud.

JÄNESE, Hausma küla

Kalana külas Kõpu – Ristna tee ääres paikneb RMK Hiiumaa puhkeala keskuseks olev Ristna külastuskeskus. Just siit saab infot ka kõigi Hiiumaa puhkealal RMK poolt pakutavate ranna- või metsapuhkuse võimaluste kohta.

Aastaringselt on avatud Kõpu poolsaare mitmekesist loodust tutvustav fotode väljapanek. Pakume loodusõppe programme ja korraldame metsa- ja loodusteemalisi sündmusi. Ristna looduskeskust on võimalik rentida loodusteemaliste ürituste tarbeks.
Samuti on avatud “Mere kaubamaja”. Mida sealt osta saab, tule ja vaata ise.

Kalana küla

Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese-mullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Eri aastatel võib sama alvar väga erinev välja näha, see oleneb sademete hulgast piirkonnas.
Sarve poolsaarel nähtavad mereäärsetell klibuvallidel olevad alvarid on isemoodi võrreldes Põhja-Eestis või teiste Lääne-Eesti alvaritega.

Sarve küla

Kurisu neeluauk on Kurisu küla lähistel olev karstilehter.
Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla.

Suvel võib vähese veega näha kurisu põhjas paest aluspõhja ja väikest koopaava. Kevadise suurvee ajal kandub siia nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud ja osa voolab laiali. Kogu koht meenutab siis väikest järve.

Kurisusse kaduv vesi tuleb taas maapinnale 3 km kaugusel Pihla külas vanal karjamaal.

Kurisu küla

Hiiumaal Kärdla lähedal asuva meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub siin põhjavesi surve all ja maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10-15 meetri sügavusele pinnasesse surutud torude.
Eriti palju arteesiakaevusid on just Tiigi ja Aia tänavatel ning kristallpuhast vett saab juua Aia-Pika tänava nurgal olevast kaevust. Kui jalutada mööda Aia tänavat, siis näed hulgaliselt purskaevusid inimeste kodude õuedel – need kõik on tänu arteesiavetele.
Eriliselt ilusa pildi saab teha talvel, kui purskaevude ümber on tekkinud jääskulptuurid.

Pikk tänav, Kärdla linn

Hiiumaa Muuseumi Pika Maja taga laiub 3,3 hektari suurune rannapark. Kunagi paiknes sellel kohal rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg lasi rajada vabakujulise pargi. Pikka aega nimetati parki Paruniaiaks.
Pargi lääneosas on väikesel künkal malmrist, meenutamaks rootslaste surnuaeda.
Peamised puud pargis on kodumaised. Võõrpuuliikidest kasvab lehis, valge mänd ning mitut liiki nulge. Pargi edelaserval kasvab pargi huvitavaim puu – punaseleheline pöök. Kokku on pargis loetletud 34 puu- ja põõsaliiki.

Kärdla rannapargis asub taimi ja ajalugu tutvustav õpperada.

Lubjaahju tänav, Kärdla

Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks.

Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste.

Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud.

Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.

Tiigi tänav, Kärdla linn

Õppepeenral avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste orhideedega. Õppepeenral kasvab looduslikult 10 käpaliste liiki. Kõige rohkem on lootust õitsvaid orhideeliike näha jaanipäeva paiku, kuid nii juulis kui ka augustis õitsevad mõned liigid.
Õppepeenar asub parkla kõrval. Laudtee, läbitav 15 minutiga. Õppepeenral on värvilised infotahvlid.

Kõpu tee 1, Kõrgessaare alevik

Luidja lepik näib igapäevase möödakäija jaoks üsna tavaline sang- ehk mustlepik, mida mujalgi Hiiumaal looduses ja ojade kallastel näha võib. Tegelikult on aga tegemist rohkem kui sajandipikkuse ajalooga unikaalse luidete kinnistamise eksperimentalaga. Lepiku rajamine sai alguse vajadusest kaitsta Luidja ranna teed ja ümbruskonna põlde-niite tuiskliiva eest.
Luidja lepiku rajaja Karl Friedrich Vilhelm Ahrens (1855-1938) sündis Saksamaal Meclenburg-Schwerinis mõisaülema pojana. Õppis metsandust Rostockis ja Greifsvaldis. Ahrens rajas lepiku luiteliivade kinnistamiseks aastatel 1901-1903.

PUHKERANNA, Luidja küla

KlaasiPangas on stiili kujundajateks on kunstnikud: klaasikunstnik Kalli Sein (klaasesemed, firmakingitused, klaaskellad, auhinnad, karikad) ja maali-/monumentaalkunstnik Valev Sein (vitraaž, eriprojektiga klaasvalgustid ja -lühtrid, maalid, objektid, kujundused). 
Toodete valikust leiab stuudio väiksemaid seeriatooteid, klaasaluseid, klaasehteid ja meeneid. 
Sünnipäeva-, juubeli- kui  pulmakingi soovija saab koha peal lasta valitud esemele graveerida nime või pühenduse.

Tellida saab sobivate värvide või suurustega esemeid. Tellimuste puhul peab arvestama vähemalt paarinädalase valmistamisajaga.

Heltermaa maantee 6, Kärdla linn

Kogu toodang valmib 100% käsitööna, kasutades vanu ja läbiproovitud retsepte. Lest, tuulehaug, ahven, forell, siig – kõik maitsevad imeliselt! 
Kubja kalaköök pakub mitmet sorti suitsukala, kalavaagnaid, kuivatatud kala ning vastavalt hooajale erinevaid kalatooteid. Pidevalt on saada lepasuitsust külmsuitsu lõhet. Kala on valmistatud kohapeal Hiiumaal, Kubja talus.

Helista ja anna soovist ette teada!

KOKLA, Palade küla

Malvaste Prohvet Eelija kabel ehitati 1925. aastal Puski poe palkidest. Samas rajati Malvastesse õigeusu surnuaed. 2008. aastal restaureeritud kabeli tänane ikonostaas pärineb aastast 2011.
Hoones tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kohalik kogudus.

KÄRDLA METSKOND 2, Tahkuna küla

Putkastet, varasema nimega Saulepa mõisa on mainutud juba 1532. aastal.  Pika ajaloo jooksul on mõisal olnud palju erinevaid rentnikke ja omanikke, tähtsamad neist De la Gardie`de, Stenbockide, Ungern-Sternbergide ja Stackelbergide hulgast. Mõisate võõrandamise järel 20. sajandi alguses tehti Putkastest mõneks ajaks riigimõis, mis juba 1924. aastal renditi Eesti Seemnevilja Ühisusele. Aastail 1934–1938 töötas samas ka üheaastane põllutöökool. 1940. aastal moodustati mõisa südamest omaette asundus sõjaväeasula ja aerodroomi väljaehitajatele. Selleaegseid barakke on siin ikka veel näha. 1944. aastal loodi endiste mõisamaade baasil Hiiumaa ainuke põllumajanduslik riigimajand ehk Putkaste sovhoos. 1960. aastaks jõuti korda teha sõja ajal põlenud ning varemeisse jäänud 19. sajandi algusest pärit peahoone, kuhu koliti seejärel ka majandi kontor. Peale Eesti iseseisvuse taastamist (1991) lõpetasid põllumajanduslikud suurmajandid järk-järgult tegevuse ning vanad mõisahooned jäid taas kasutuseta. Nüüdseks on suurem osa neist eravalduses.

Putkaste küla, Hiiumaa vald

Emmaste mõisa rajas Jakob Pontus Stenbock (1774-1824) 1779. aastal ümber asustatud Emmaste küla asemele. Esialgu oli tegemist Suuremõisa karjamõisaga, mis aga mõned aastad hiljem iseseisvus.
Emmaste mõis ühes kõrvalmõisatega oli De la Gardiede kunagistest valdustest Hiiumaal ainus ala, mida ei omandanud Ungern-Sternbergide perekond. Mõis kuulus De la Gardiede perekonnale 1899. aastani, mil selle ostis Aleksander Thomas Eduard Nikolai von Hoyningen- Huene. Esimese maailmasõja päevil Saksamaa kasuks spioneerimises süüdistatuna saadeti ta Siberisse.
Esimese Eesti Vabariigi tekkele järgnenud mõisate võõrandamisega 1919. aastal kujunes mõisasüdame ümber 1922-1924 taas Emmaste küla.
Mõisa peahoones asub 1920. aastast alates Emmaste kool. Algselt ühekorruseline härrastemaja jäi ümbruskonna teiste koolide sulgemise tõttu kitsaks ja hoonele ehitati 1960. aastal peale teine korrus. Tiibhoonena lisandus 1997. aastal 200-kohaline aula.
Emmaste koolis on õppinud kirjanik Herman Sergo ja kunstnik Paul Reeveer.

Kooli, Emmaste küla, Hiiumaa vald

Emmastet, varaseimas kirjapildis Emeste, on talunimena mainitud juba 1564. aastal. Ehkki kohalikud peavad nime põhjuseks naiste suurt ülekaalu kuna mehed olid merel, on külanimi arvatavalt tulnud siiski mehenimest Emme või Emmo. Emmaste nime hakkas kandma ka 18. sajandil rajatud ja Suuremõisast iseseisvunud mõis, mille peahoones asub praegu kool. Nüüd küla- ja osavallakeskusena tuntud teede ristmiku ümbrus kandis varem Nõmmeküla nime (esmamaining 1811), kus olid samanimeline kõrts ja koolimaja. 20. sajandi alguses ka seltsimaja ja postkontor. Kivikirik ehitati 1867. aastal Nõmme männikusse, surnuaed küla teise serva. Mõisa südamest sai 1920. aastal Emmaste asundus, mis hiljem moodustas keskse Emmaste küla koos Viiterna ja Nõmmekülaga. 1925. aastal alustas mõisa endises viinavabrikus toimetamist koorejaam, kümmekond aastat hiljem avas perekond Piik keskuses oma väikese võõrastemaja ning õllepoe. Rahvast teenindas tarvitajate ühisuse pood ja arstipunkt. Lisandusid avalik raamatukogu, lasteaed ja mitmed ettevõtted. Sidejaoskonnast on saanud osavallakeskus, kunagisest võõrastemajast Hiiumaa tarbijate ühistu pood ja  erakätes olev toitlustuskoht. Omaaegne ühisuse pood on erastatud, kõrtsihoone hävinud, vanasse pastoraati on rajatud perearstikeskus, selle lähedal avas uksed kohalik noortekeskus ning Emmaste Päevatuba.

Emmaste küla, Hiiumaa vald