Kalana jahisadam

Vana Kalana sadamat Kaleste lahes, mis on ühtlasi kõige läänepoolsem sadamakoht Hiiumaal, hakati  välja ehitama juba Rootsi kuninga Gustav II Adolfi valitsemise ajal 1611–1632. Siis oli sadam ennekõike  mõeldud merepääste toetamiseks. 1870. aastail rajati sama lähedale päästepaadijaam, kus 1930. aastail oli 10-aeruline vabatahtlikega mehitatud paat. 19. sajandi viimastel kümnenditel kasutati Kalana randumiskohta ennekõike metsa- ja ehitusmaterjalide väljaveoks. Teise Maailmasõja päevil sai päästejaama sadam kannatada, päästepaati aga kasutasid sõjapõgenikud välismaale minekuks. Vajadus uue jäävaba sadama järele kerkis üles seoses kalatööstuse rajamisega Hiiumaale ning aastal  1960 valmiski Kalanas 102 meetri pikkune puidust kai. Mõne aasta pärast alustati betoonist kai rajamist. Kuni 1980. aastateni asus just siin kalurikolhoosi “Hiiu Kalur“ üks peamisi kala vastuvõtupunkte ja  laevade talisadamaid. Olud muutusid ning 1990–2000. aastatel seisis sadam pikalt kasutuna, vahetades mitu korda omanikku. 2011. aastal alustas kohalik ettevõtja Endel Evert (OÜ Ewent) uue erasadama rajamist vana kalasadama kõrvale. Hiiumaa vald ostis erasadama ala 2020. aasta lõpus ja nimetas ümber Kalana jahisadamaks.  Uues jahisadamas on 40 kohta nii külalistele kui kohalikele meresõiduhuvilistele, sh rannakaluritele.  Samas hakkab olema ka Hiiumaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi laev, jätkates sellega ajaloolise Kalana  päästejaama traditsiooni.