Pühalepa kõrtsi varemed

Pühalepa kirikukõrtsi varemed on ilus näide vanast tavast, mille järgi asus otse kiriku vastas kõrts.  Hoonet on mainitud juba 1529. aastal, aga tõenäoliselt pärineb see veelgi varasemast ajast. Kõrts on rajatud Ida-Hiiumaa kunagisele olulisimale ristteele: lõunapoolne tee viis kiriku ja mõisa kõrvalt saare lõunaossa, põhjapoolne haru Vahtrepa sadamasse, idapoolne Valipe ja Sarve poole ning läänepoolne tee Suuresadamasse ja selle taga asuvatesse küladesse. Aja jooksul kandus risttee mõisa juurde,  tänasel päeval on suur teede jagunemise koht kõrtsi varemeist pool kilomeetrit ida pool Vahtrepa teeristis. Kõrtsihoone mõõtmed olid üsna tähelepanuväärsed: pikkus 37,5 m, laius 14,7 m, (hoone kogupindala  552 m²). Pärast Pühalepa mõisa põlemist 16. sajandi lõpus oli kõrtsis ajutiselt Hiiumaa foogti asukoht. 17. sajandi alguses on kõrtsist saadav tulu läinud kirikhärrale. Suurema osa oma eksisteerimise ajast kuulus  kõrts aga Suuremõisa mõisale, mille üheks sissetulekuallikaks oli ka suurejooneline viinapõletamine ja  viinaäri Vene kroonuga – hiilgeaegadel tootis mõis 22 vaati viina nädalas. Mõisal oli 12 kõrtsi, nüüdseks on säilinud üksnes Pühalepa kõrtsi varemed. Kõrtsi viimane suurem ümberehitus oli 19. sajandil, viimane väiksem kohendamine 1930. aastail. Siis sai kõrtsituba puitpõranda ning suured aknad. Suure kõrtsitoa nurka jäi köök, kõrtsitoa taga oli kaks  kambrit. Kõrtsipidamine lõpetati 1930. aastate lõpus. Teise maailmasõja ajal oli Saksa vägedel siin raviasutus. 1956. aastani kasutati vana kõrtsimaja eluhoonena, seejärel jäi maja tühjaks ja lagunes.