Elu saarel on nagu maailma väike mudel. Saare unikaalne loodus, mis on säilinud tänu siinsete inimeste oskustele elada kooskõlas looduse ja tundliku saare keskkonnaga, on põhjuseks, miks UNESCO tunnustas Eesti lääne-saarte ala kui säästva elu mudelit, mida peaks laiemalt järgima nii Eestis kui kaugemalgi. Hiiumaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub ülemaailmsesse programmi „Inimene ja biosfäär“ juba 1990. aastast.
Programm „Inimene ja biosfäär“ (MAB)
UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ („Man and the Biosphere” ehk MAB) kutsuti ellu 1971. aastal. Algselt oli selles 14 temaatilist alamprogrammi, mis kõik tegelesid inimese ja biosfääri vaheliste seoste teadusliku uurimisega teravnevate keskkonnaprobleemide ajastul. „Inimene ja biosfäär“ on valitsustevaheline teadusprogramm, mille peaeesmärk on üleilmselt tagada bioloogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosareng. Selleks tugineb programm ulatuslikule biosfääri programmialade võrgustikule, kuhu kuulub ligi 700 kaitseala erinevates suuremates ökosüsteemides. Tegemist ei ole tavaliste kaitsealadega, vaid piirkondadega, kus töötatakse välja lahendusi kestlikuks majandamiseks ja kus käsitletakse kohaliku kogukonna ja pärandkultuuri koosmõjusid loodusega. Kuna maailma eri loodusvööndites on säilinud igivanad teadmised ja oskused biosfääri kestlikust kasutamisest, seab MAB oma eesmärgiks niisuguste oskuste võimalikult laia tutvustamist ja kasutuselevõttu. MABil on ka täna mitu temaatilist alamprogrammi, näiteks kõrbete, mägipiirkondade, linnastute, saarte ja ranniku alamprogramm.
Lääne-Eesti saatre biosfääriala programm ja tegevussuunad aastani 2030
