Sustainable Destination 2020 - Hiiumaa

Liigu looduses

Hiiumaa koos ümbritseva mereala ja laidudega on UNESCO biosfääri programmiala. See tähendab, et lisaks looduse hoidmisele peab saarel olema hea olla ka inimesel, nii külalisel kui kohalikul.

Hiiumaal on 234 kilomeetrit suurepäraselt tähistatud matkaradu, puutumata inimtühjad rannad, saagirikkad kalaveed, sambla- ja vaigulõhnased metsateed, külluslikud marja- ja seenemetsad ning heakorrastatud telgiplatsid.

Vali järgnevast menuüüst endale meelepärane matkateekond või külastuskohad ja pea meeles, et oma hooliva käitumisega saad ka ise kaasa aidata, et Hiiumaa meresaare unikaalne loodus säiliks puhta ja nauditavana ka järgmistele külalistele.

Vaata kaardirakendusest

Filtreeri

Otsi

Otsing

Otsing

Tühista filtrid

Vahva

Ungru kivi asub Ninametsa poolsaarel. Siinne looduskaunis koht meelitas Kõrgessaare mõisarahvast tihti mere äärde aega veetma. Selle tarvis oli neemele ehitatud ka lusthoone. Paviljoni laternate kuma ei jäänud rannaelanikel aga tähele panemata ning kinnitas nende veendumust, et Ungru krahv tegutseb mereröövlina. Arvati, et ta lasi Kõpu majakatule kustutada ja meelitas mööduvaid laevu kursilt kõrvale Ungru kivilt paistva valetule abil. Hiiumadalal karile sõitnud laev riisutud aga paruni meeste poolt koheselt paljaks, heitmata armu ühelegi merehädalisele.

See osa rahvauskumusest on ilmselt tõsi, et kurikuulsa Neckmansgrundi karid kujutasid parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile tihti soodsat tuluallikat. Kõrgessaare mõisa kohustus oli hukkuvatele laevadele appi tõtata ning selle eest maksis riik väärilist tasu. Ungru krahvi tegelik süü seisneski meelevaldses päästetasu määramises, selle ümber olevat alatasa toimunud tumedad sahkerdamised.

Ungru kivisse puuritud aukudesse kinnitatud latern juhatas ehk siiski tagasiteed hädasolevatele laevadele appi sõitnud päästepaatidele…

Ungru

Lisaks tuletorni külastamisele tasub Tahkunas ette võtta avastusretki rannikule, künklikule metsamaastikule või militaarobjektidele. Hea sissejuhatuse sellele, mida Tahkunas tähele panna, annavad rannikul paiknevad audiopingid, mis nutiseadme abil jutustavad tuletornist, loodusest ja ajaloost. Esimese pingi leiad tuletorni juurest, järgmised kaks mööda rannikut itta, Lehtma suunas jalutades.

Kui Sul on aega rohkem, võid matka pikendada kaldavees paikneva Tahkuna hiidrahnuni. Sealt metsa kulgedes saad nautida Tahkuna looduskaitseala väärtusi – värvilist sambla ja metsaga kaetud luitemaastikku.

TAHKUNA TULETORN, Tahkuna küla

Tere tulemast maailma kõige põhjapoolseimale lavendlipõllule!
Lavendlitalu asub Kärdla meteoriidikraatri serval, kivisel ja päikselisel nõlval. Meie pea hektarilisel põllul kasvab 20 000 lavendlitaime, mis pakuvad õitsemisega silmailu juuni lõpust augusti alguseni. Teeme lavendlist põnevaid tooteid näiteks lavendlimoos, maitseaine ja näovesi. Põllu serval tegutsevad 100 000 abilist, kes õitsemisperioodil usinalt lavendlimett korjavad.

Ootame sind külla avatud talude päeval, lõikuspeol ja lõikustalgutel. Muul ajal ja suuremate gruppidega külastamiseks on võimalik kokku leppida eraldi külastusaeg.

Hautselja, Tubala küla

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit.

Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal ja kauni viljapõllu ääres.

Kõrval oleva põllu peal asub ka Kukka põllukivi, mille ümbermõõt on 14,5 m ja kõrgus 3 m.

Kukka kivi, Kukka küla

Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik: jõed, järved, mäed ja orud. Orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase lahja kohvi värvi veega tõeline kaunitar.
Siin kasvab ohtralt näsiniint, siia tuleb kudema meriforell ja püüab kodu rajada Euroopa naarits.
Raja läbimine ei võta palju aega, kuid seal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakuvad füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale.

RANDMETSA, Õngu küla

Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 m kõrgune paepaljand.
Pangal kasvab vana männik, mille varjus kulgeb metsatee piki astangut. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest jt mereselgrootutest moodustunud biohermne riff, üks esinduslikumaid omataoliste seas Eestis. Panga paelõhedes kasvab mitmeid haruldasi sõnajala- ja õistaimeliike.
Muistendi järgi olnud Kallaste panga sees eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal Vanapagana sepikoda, kus ta kohalikele relvi valmistanud…

KÄRDLA METSKOND 50, Vahtrepa küla

Ühesuunaline Tihu õpperada viib luidetevahelises nõos paikneva Hiiumaa suurima järveni. Raja äärest leiad infostendid, mille abil saad tutvuda soostumisprotsessiga. Raja lõpuosas on 200 meetrit laudteed, mis lõpeb vaateplatvormiga Tihu järvel. Vaateplatvormil saad jalgu puhates tutvuda huvitava vee- ja soolinnustikuga, nautida vaikust ja ümbritseva looduse hääli. Suvel saad imetleda vesiroose ja sügisel saad korjata raja äärest marju ja seeni.

Kui soovid pikemalt loodust nautida, siis leiad raja äärest hubase metsaonni kus peatuda.

Õngu küla

Kaleste telkimisalat algab 1,8 km pikkune õpperada. Rada paikneb Kaleste lahe ääres ja kulgeb mööda metsastunud luiteid, mida ilmestavad erinevad rannikukooslused ja vanad kuivanud rannamännid. Rada algab ja lõpeb Kaleste telkimisalal oleva infotulba juures. Aega raja läbimiseks kulub 30-50 minutit.

Lisaks looduselamuse hankimisele on soovijail võimalus rada läbida nutimängu mängides. Mängu „Kaleste rannal ja metsas” täpsemad juhtnöörid leiad raja algusest.

Kaleste küla

Palli õpperajal köidavad tähelepanu vanad kuuse- ja männimetsad, vaheldust pakub aeg-ajalt üleujutatud lodumets. Rannikul saad tutvust teha rannikukooslustega. Lisaks võid imetleda merevaateid ja veelinde linnuvaatlustornist.

Õpperada algab ja lõpeb Palli telkimisalal, mis asub Kõpu poolsaare põhjapoolsel küljel, Palli säärel, külast u 0,5 km kaugusel mere ääres. Siin on käe-jala juures liivarannad, mida mööda võid kilomeetrite kaupa jalutada ja merevaateid nautida. Rannamändide vahel leiab paiga telgile ja saab ka lõket teha. Kehvema ilma korral aitab varikatusega lõkkekoht.

Palli küla

Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks.

Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste.

Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud.

Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.

Tiigi tänav, Kärdla linn 4km

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4kilomeetrise läbimõõduga meteoriidi­kraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav.

Selleks, et erilisest loodusmälestisest paremat ülevaadet saada, on rajatud kraatri mudelväljak, mis annab ruumiliselt tajutava pildi Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. Mudelväljak on sajakordse vähendusega, võrreldes kraatri tegeliku suurusega, selle läbimõõt on u 43 meetrit ja ringvalli pikkus 140 meetrit.

MARKO, Paluküla

Kärdla linnapark võtab enda alla 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati juba 19. sajandi 60ndail kiriku valmimise järel Kirikupõllu nimelisele kohale. Põhjalikum puude istutamine toimus 20. sajandi alguses. Pargi kõige noorem osa istutati 1970ndail.
Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaal peeti 1867. a esimene oma laulupidu Leigri külas Murru kõrtsi õues. Juba 1874. a on teateid ka Kärdla Lepakoplis toimunud lastepeost. Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti Kärdlas 1926. a. Seda juhatas hiljem Eesti üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja, koorijuht ning muusikapedagoog Tuudur Vettik.

Uus tänav 6, Kärdla linn

Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu.
Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm vaatealust, mudasild, katusealusega puhkekoht ja ca 0,4 km laudteed roostikus.
Õpperada sobib imehästi lastega peredele – väiksem ring on jõukohane ka päris pisikestele. Võimalus vaatlustornist veelinde näha on põnev elamus nii suurtele kui väikestele.
Rada on tähistatud nooltega.

ORJAKU TULEPAAK 715, Orjaku küla

Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitsemise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi.
Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas.
Teekond sääretirbi tippu on 1,7 km.

KASSARI MAASTIKUKAITSEALA 31, Kassari küla

Luidja lepik näib igapäevase möödakäija jaoks üsna tavaline sang- ehk mustlepik, mida mujalgi Hiiumaal looduses ja ojade kallastel näha võib. Tegelikult on aga tegemist rohkem kui sajandipikkuse ajalooga unikaalse luidete kinnistamise eksperimentalaga. Lepiku rajamine sai alguse vajadusest kaitsta Luidja ranna teed ja ümbruskonna põlde-niite tuiskliiva eest.
Luidja lepiku rajaja Karl Friedrich Vilhelm Ahrens (1855-1938) sündis Saksamaal Meclenburg-Schwerinis mõisaülema pojana. Õppis metsandust Rostockis ja Greifsvaldis. Ahrens rajas lepiku luiteliivade kinnistamiseks aastatel 1901-1903.

PUHKERANNA, Luidja küla

Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust.

Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi.
Lisaks on valikus veel ka 2,2 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee, 2,7 km pikkune valgustamata ring, 9 km pikkune matkarada tahtejõulisematele matkasellidele ning olemas on ka 18 korviga discgolfi park.

Paluküla terviserajale viib Kärdlast kergliiklustee.

Rajad on viidastatud.

SUUSAMÄE, Hausma küla

Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse “silmaks”. Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.

SILMAKIVI, Hiiessaare küla

Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Suvel metsalooduse nautimist võimaldav rada sobib talvel suurepäraselt suusamõnude nautimiseks. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku Leemeti metsaonnis.

PUTKASTE METSKOND 50, Õngu küla

Eestimaa suurim liivik asub Hiiumaal!
Kui sa arvad, et oled Hiiumaal juba kõike näinud, siis kutsume Sind avastama midagi hoopis erilaadset! Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II maailmasõja ajal metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.
Liivased metsarajad, omalaadsed nõmmemännid ja valge samblikukate kutsuvad Sind endaga väikesele matkale.

Hea teada: Pihtla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut.

Kanapeeksi küla

Esmakordselt kirjeldas ja iseloomustas Heilu kive 1871 ja 1879 vene geoloog Gregor Helmersen. Tema nimega seotud kive on Eestis mujalgi. Helmerseni kivikülvi iseloomustas ta kui kõige suurepärasemat gruppi soome päritoluga rändrahne, mida ta Baltimaadel on näinud. 0,5 ha suurusel maa-alal on üle 80 kivi, mida jää on siia kandnud.

JÄNESE, Hausma küla

Kalana külas Kõpu – Ristna tee ääres paikneb RMK Hiiumaa puhkeala keskuseks olev Ristna külastuskeskus. Just siit saab infot ka kõigi Hiiumaa puhkealal RMK poolt pakutavate ranna- või metsapuhkuse võimaluste kohta.

Aastaringselt on avatud Kõpu poolsaare mitmekesist loodust tutvustav fotode väljapanek. Pakume loodusõppe programme ja korraldame metsa- ja loodusteemalisi sündmusi. Ristna looduskeskust on võimalik rentida loodusteemaliste ürituste tarbeks.
Samuti on avatud “Mere kaubamaja”. Mida sealt osta saab, tule ja vaata ise.

Kalana küla

Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese-mullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Eri aastatel võib sama alvar väga erinev välja näha, see oleneb sademete hulgast piirkonnas.
Sarve poolsaarel nähtavad mereäärsetell klibuvallidel olevad alvarid on isemoodi võrreldes Põhja-Eestis või teiste Lääne-Eesti alvaritega.

Sarve küla

Kurisu neeluauk on Kurisu küla lähistel olev karstilehter.
Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla.

Suvel võib vähese veega näha kurisu põhjas paest aluspõhja ja väikest koopaava. Kevadise suurvee ajal kandub siia nii palju pinnavett, et kogu lehter on veega täidetud ja osa voolab laiali. Kogu koht meenutab siis väikest järve.

Kurisusse kaduv vesi tuleb taas maapinnale 3 km kaugusel Pihla külas vanal karjamaal.

Kurisu küla

Hiiumaal Kärdla lähedal asuva meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub siin põhjavesi surve all ja maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10-15 meetri sügavusele pinnasesse surutud torude.
Eriti palju arteesiakaevusid on just Tiigi ja Aia tänavatel ning kristallpuhast vett saab juua Aia-Pika tänava nurgal olevast kaevust. Kui jalutada mööda Aia tänavat, siis näed hulgaliselt purskaevusid inimeste kodude õuedel – need kõik on tänu arteesiavetele.
Eriliselt ilusa pildi saab teha talvel, kui purskaevude ümber on tekkinud jääskulptuurid.

Pikk tänav, Kärdla linn

Hiiumaa Muuseumi Pika Maja taga laiub 3,3 hektari suurune rannapark. Kunagi paiknes sellel kohal rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg lasi rajada vabakujulise pargi. Pikka aega nimetati parki Paruniaiaks.
Pargi lääneosas on väikesel künkal malmrist, meenutamaks rootslaste surnuaeda.
Peamised puud pargis on kodumaised. Võõrpuuliikidest kasvab lehis, valge mänd ning mitut liiki nulge. Pargi edelaserval kasvab pargi huvitavaim puu – punaseleheline pöök. Kokku on pargis loetletud 34 puu- ja põõsaliiki.

Lubjaahju tänav 3, Kärdla linn

Õppepeenral avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste orhideedega. Õppepeenral kasvab looduslikult 10 käpaliste liiki. Kõige rohkem on lootust õitsvaid orhideeliike näha jaanipäeva paiku, kuid nii juulis kui ka augustis õitsevad mõned liigid.
Õppepeenar asub parkla kõrval. Laudtee, läbitav 15 minutiga. Õppepeenral on värvilised infotahvlid.

Kõpu tee 1, Kõrgessaare alevik

Neljareeristi õpperada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega.

Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast.

Rannal asub omanäoline kalurikoda.

Raja läbimiseks kulub ca 1 tund ning kuival ajal läbitav ilma kummikuteta. Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega.

Raja lähedal on Kalurikoja metsaonn, kus on kamin, istepingid ja laud. Onni kõrval on telkimisala ja lõkkease.

Mägipe küla

Pärast Soera Tallumuuseumiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel talumaadel. Sooääre metsarada kulgeb talu lähistel metsas, endistel heina- ja karjamaadel ning põikab sisse sooserva. Nii saad teada, millised maastikud olid kunagi talu kasutuses.

Raja pikkus ca 1 km, läbimisaeg 30 minutit ning rada on varustatud infotahvlitega. Soo serval võib vaja minna kummikuid.

Metsaraja alguses on õppeklass looduses – koos infotahvli ja pingiridadega.

SOERA, Palade küla

Mereretked toimuvad kuni 30. septembrini igal laupäeval kell 12.00 ja igal pühapäeval kell 10.00

Mereretke käigus naudime merd, vaatame kuidas Kärdla ja Hiiumaa rannik näeb välja merelt vaadates ja jälgime uudishimulike hüljeste tegemisi.

Reisi algus: Kärdla sadamast laupäeviti kell 12.00  ja pühapäeviti kell 10.00

Hind:   30.- € / inimese kohta. Lapsed 6-12 20.- €

Sadama tänav 30, Kärdla linn

EHE märgisega hinnatud matkateele jäävad peaaegu kõik Lääne-Eesti olulisemad vaatamisväärsused: Padise klooster, Haapsalu linn, Kassari ja Sääre tirp, Angla tuulikud, Karja kirik, Kaali kraater, Kuressaare loss, Koguva küla ja Pärnu.
Anname detailse kirjelduse, kuidas sõita – vaatamisväärsused, muuseumid, lahtiolekuajad, soovitused lõuna- ja õhtusöögiks, praamiajad. Rendi ratas meilt või tule oma rattaga.
Omal käel 9-päevase tuuri hind sisaldab: 8 ööd majutust kaheses toas, 8 hommikusööki, kaarte koos marsruudi ja juhistega, detailset marsruudikirjeldust, ratta tagasi saatmist Tallinna.

Vene tänav 33, Kesklinna linnaosa

Kassari Puhkekeskuse hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Saadaval on ühtekokku 15 jalgratast nii meestele, naistele kui lastele. Osadel ratastel on lapseistme kasutamisvõimalus. Rattaga sõitmisel palume kinni pidada liikluseeskirjadest ja käituda rattaga heaperemehelikult. Infot Hiiumaa rattateede kohta küsida vastuvõtust või vaadata www.bicycle.ee ja www.eurovelo.org

PUHKEKESKUSE, Kassari küla

Kassari Ratsamatkad asuvad väikesel Kassari saarel Hiiumaa veeres ja pakuvad võimalusi matkata hobusel vastavalt soovidele ja võimalustele.

Matkad toimuvad ühest tunnist mitme päevani. Lühematel matkadel (1-5 h) võite nautida Käina lahe ja Kassari maastikukaitseala mereäärset linnuparadiisi, matkata mereröövel Unger- Sternbergi radadel või tutvuda muistsete viikingite sõjasadamaga. Pikemad matkad (2-5 päeva) viivad Hiiumaa põhjarannikule Tahkuna poolsaarele, Hiiumaa läänerannikule Vohilaiule ja paljudesse teistesse kaunitesse paikadesse.
Saab matkata soodes ja ratsutada läbi mere.

RISTITEE TALU, Esiküla

Mereretked algusega Kärdla Sadamast.
Alates 15. aprillist kuni 30. septembrini pakume loodushuvilistele seiklejatele mereretki algusega Kärdla sadamast. Reisid toimuvad väikelaevaga. Retke käigus vaatleme hülgekolooniat ja külastame mõnda laidu, et tutvuda sealse puutumatu ja imelise loodusega.
Vali endale sobiv kuupäev ja võta meiega ühendust.
Lahke hiidlasest kapten-reisijuht ootab teid!
3-4 tunnine merereis. Vaatleme hülgeid ja külastame Vissulaidu Hind: 350€.4-5 tunnine merereis. Vaatleme hülgeid ja külastame Harilaidu Hind: 450€.

Sadama tänav 13, Kärdla linn

Orjaku torn on Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkamiseks Käina lahel. Alates 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitsealaks ja kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Linnuvaatlustorni juures asub ka loodusrada pikkusega 1,5 km.

Orjaku küla

Tule Hiiumaale kalastusretkele!

Retke saadab giid, kes teab Hiiumaa parimad püügikohti ja kes juhendab sind õigete püügivõtete osas ja annab näpunäiteid parimatest võtetest. Giid tunneb Hiiumaa merd ja sellesse kuuluvat väga hästi, mis annab ka võimaluse saada uusi teadmisi.
Giid Marek Võsa on kogenud kalamees, kelle kireks on alati kalapüük. Ta on elanud ja kasvanud Hiiumaal ning teab Hiiumaa parimaid kalapüügi kohti.

Võimalik teha ka lõbusõite merele, laidudele. Samuti on võimalus rentida kogu kalapüügiks vajalikku varustust.

Võsa, Kassari küla