Liigu looduses

https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2022/06/Orjaku-matkarada.jpg

Hiiumaa koos ümbritseva mereala ja laidudega on UNESCO biosfääri programmiala. See tähendab, et lisaks looduse hoidmisele peab saarel olema hea olla ka inimesel, nii külalisel kui kohalikul.

Hiiumaal on 234 kilomeetrit suurepäraselt tähistatud matkaradu, puutumata inimtühjad rannad, saagirikkad kalaveed, sambla- ja vaigulõhnased metsateed, külluslikud marja- ja seenemetsad ning heakorrastatud telgiplatsid.

Vali järgnevast menuüüst endale meelepärane matkateekond või külastuskohad ja pea meeles, et oma hooliva käitumisega saad ka ise kaasa aidata, et Hiiumaa meresaare unikaalne loodus säiliks puhta ja nauditavana ka järgmistele külalistele.

Vaata kaardirakendusest

Filtreeri

Otsi

Otsing

Otsing

Tühista filtrid

Rebastemäe õpperada paikneb nii Hiiumaa kui ka kogu Lääne-Eesti vanimas osas Kõpu poolsaarel, kus 8000 aastat tagasi oli vaid ühe ruutkilomeetri suurune saareke keset avamerd.

Rajal saadavad matkajat eritüübilised metsad, siin võid jälgida kuidas valgus- ja niiskustingimused luidestikul on mõjutanud metsade kujunemist. Rajal on mitmeid treppe ja kaks vaateplatvormi, kust avanevad kaunid vaated.

Ringikujulise raja pikkus on 1,5 km, rada on tähistatud ning varustatud infotahvlitega. Läbimise aeg ca 1 tund ja läbitav kuiva jalaga.

Kõpu küla

Kalapüügiretked pakuvad võimalust nautida värsket õhku ja kaunist loodust ning samal ajal püüda kala. Need retked sobivad nii algajatele kui ka kogenud kalameestele!

Hiiumaa kutseline rannakalur tutvustab traditsioonilisi kalapüügivahendeid ja -võtteid, tutvustab piirkonna kalu ning kuidas ja millal mis kala püütakse. Kalur näitab/õpetab merel, kuidas mõrra nõudmine käib.

Teenust pakutakse Hiiumaal, merele minnakse erinevatest sadamatest/lautri kohtadest vastavalt ilmale ja püügivahendi asukohale. Kalur tagab kalaretkele tulijale vajaliku varustuse (päästevest, kaitseriided, kindad).

Uudishimulikud hülged ja maaliline Hiiumaa rannik ootavad sind!

Hülgevaatluse retke käigus naudime merd, vaatame kuidas Kärdla ja Hiiumaa rannik näeb välja merelt vaadates ja jälgime uudishimulike hüljeste tegemisi. Lisaks hüljestele kohtame teel merelinde, tähelepanelikumad näevad kindlasti kalu ja kohtavad vahvaid reisisõpru. Päris kindlasti näed reisil hingematvaid vaateid Kärdlast ja Hiiumaa rannikust ning meeldejäävaid vaateid merele.

Reisid toimuvad igal nädalavahetusel maikuust septembrini. Täpset toimumisaega uuri kodulehelt! Kärdla sadamast algav reis kestab umbes 1.5-2 tundi.

Kui soovid omale sobival ajal reisi, küsi meilt pakkumist! Grupi suurus kuni 10 inimest.

See on sinu selle suve üks ägedamaid mälestusi, mida veel talvelgi soojalt meenutada!

 

Sadama tänav 30, Kärdla linn

Tule Hiiumaale kalastusretkele!

Retke saadab giid, kes teab Hiiumaa parimad püügikohti ja kes juhendab sind õigete püügivõtete osas ja annab näpunäiteid parimatest võtetest. Giid tunneb Hiiumaa merd ja sellesse kuuluvat väga hästi, mis annab ka võimaluse saada uusi teadmisi.
Giid Marek Võsa on kogenud kalamees, kelle kireks on alati kalapüük. Ta on elanud ja kasvanud Hiiumaal ning teab Hiiumaa parimaid kalapüügi kohti.

Võimalik teha ka lõbusõite merele, laidudele. Samuti on võimalus rentida kogu kalapüügiks vajalikku varustust.

Võsa, Kassari küla

Sellist omapärast nime kannab maanina. Teejuhatajaks on suunaviitade kõrval Hiiumaa vägilase Leigri kuju.
Tegu on kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Puudest-põõsastest on põnevamad kuslapuu, paakspuu, türnpuu ja lodjapuu. Kaldapealsel looklevad merikapsaste read, mis õitsemise aegu panevad ranna hurmavalt valendama. Kibuvitsaõite romantilisusest ei tasu rääkima hakatagi.
Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas.
Teekond sääretirbi tippu on 1,7 km.

Kassari küla

Tere tulemast maailma kõige põhjapoolseimale lavendlipõllule!
Lavendlitalu asub Kärdla meteoriidikraatri serval, kivisel ja päikselisel nõlval. Meie pea hektarilisel põllul kasvab 20 000 lavendlitaime, mis pakuvad õitsemisega silmailu juuni lõpust augusti alguseni. Teeme lavendlist põnevaid tooteid näiteks lavendlimoos, maitseaine ja näovesi. Põllu serval tegutsevad 100 000 abilist, kes õitsemisperioodil usinalt lavendlimett korjavad.

Ootame sind külla avatud talude päeval, lõikuspeol ja lõikustalgutel. Muul ajal ja suuremate gruppidega külastamiseks on võimalik kokku leppida eraldi külastusaeg.

Hautselja, Tubala küla

Ungru kivi asub Ninametsa poolsaarel. Siinne looduskaunis koht meelitas Kõrgessaare mõisarahvast tihti mere äärde aega veetma. Selle tarvis oli neemele ehitatud ka lusthoone. Paviljoni laternate kuma ei jäänud rannaelanikel aga tähele panemata ning kinnitas nende veendumust, et Ungru krahv tegutseb mereröövlina. Arvati, et ta lasi Kõpu majakatule kustutada ja meelitas mööduvaid laevu kursilt kõrvale Ungru kivilt paistva valetule abil. Hiiumadalal karile sõitnud laev riisutud aga paruni meeste poolt koheselt paljaks, heitmata armu ühelegi merehädalisele.

See osa rahvauskumusest on ilmselt tõsi, et kurikuulsa Neckmansgrundi karid kujutasid parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile tihti soodsat tuluallikat. Kõrgessaare mõisa kohustus oli hukkuvatele laevadele appi tõtata ning selle eest maksis riik väärilist tasu. Ungru krahvi tegelik süü seisneski meelevaldses päästetasu määramises, selle ümber olevat alatasa toimunud tumedad sahkerdamised.

Ungru kivisse puuritud aukudesse kinnitatud latern juhatas ehk siiski tagasiteed hädasolevatele laevadele appi sõitnud päästepaatidele…

Ungru

Kärdla linnapark võtab enda alla 5,2 hektarit. Esimene osa pargist rajati juba 19. sajandi 60ndail kiriku valmimise järel Kirikupõllu nimelisele kohale. Põhjalikum puude istutamine toimus 20. sajandi alguses. Pargi kõige noorem osa istutati 1970ndail.
Linnapargis on Kärdla lauluväljak. Hiiumaal peeti 1867. a esimene oma laulupidu Leigri külas Murru kõrtsi õues. Juba 1874. a on teateid ka Kärdla Lepakoplis toimunud lastepeost. Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti Kärdlas 1926. a. Seda juhatas hiljem Eesti üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja, koorijuht ning muusikapedagoog Tuudur Vettik.

Uus tänav 6, Kärdla linn

Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4kilomeetrise läbimõõduga meteoriidi­kraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav.

Selleks, et erilisest loodusmälestisest paremat ülevaadet saada, on rajatud kraatri mudelväljak, mis annab ruumiliselt tajutava pildi Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. Mudelväljak on sajakordse vähendusega, võrreldes kraatri tegeliku suurusega, selle läbimõõt on u 43 meetrit ja ringvalli pikkus 140 meetrit.

MARKO, Paluküla

Kassari Ratsamatkad asuvad väikesel Kassari saarel Hiiumaa veeres ja pakuvad võimalusi matkata hobusel vastavalt soovidele ja võimalustele.

Matkad toimuvad ühest tunnist mitme päevani. Lühematel matkadel (1-5 h) võite nautida Käina lahe ja Kassari maastikukaitseala mereäärset linnuparadiisi, matkata mereröövel Unger- Sternbergi radadel või tutvuda muistsete viikingite sõjasadamaga. Pikemad matkad (2-5 päeva) viivad Hiiumaa põhjarannikule Tahkuna poolsaarele, Hiiumaa läänerannikule Vohilaiule ja paljudesse teistesse kaunitesse paikadesse.
Saab matkata soodes ja ratsutada läbi mere.

RISTITEE TALU, Esiküla

Eestimaa suurim liivik asub Hiiumaal!
Kui sa arvad, et oled Hiiumaal juba kõike näinud, siis kutsume Sind avastama midagi hoopis erilaadset! Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II maailmasõja ajal metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.
Liivased metsarajad, omalaadsed nõmmemännid ja valge samblikukate kutsuvad Sind endaga väikesele matkale.

Hea teada: Pihtla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut.

Kanapeeksi küla

Kallaste pank kujunes mere murrutava tegevuse toimel 2000 aasta eest, kui siinne piirkond litoriinamere staadiumi lõpul väikese saarena üle merepinna kerkis. 10 m üle merepinna ulatuval 400 m pikkusel pangal avaneb ulatuslik läbilõige siluri ajastul (400 miljonit aastat tagasi) moodustunud Tamsalu lademe kihtidest. Need kihid settisid madalas rannavees ja sisaldavad rohkesti tolleaegsete organismide kivistisi ning väikseid korallriffe. Üks ligi 28 m pikkune biohermne riff, mis on tekkinud korallidest, sammalloomadest ja stromatopooridest, paljandub korrapäratu kivimikehana panga lõunapoolses osas ning seda peetakse üheks Eesti ilmekaimalt paljanduvaks rifitaoliseks moodustiseks. Kolme ja poole meetri paksuselt nähtavad korallidega lubjakivid ja savikad lubjakivikihid on üksteisest hästi eraldatavad. Savikate vahekihtidega lubjakivid on ilmastikumõjudele vähem vastupidavad ning nende kiirema murenemise tõttu on panga profiilis kaks selgelt eraldatavat nišši.

Vahtrepa küla

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit.

Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal ja kauni viljapõllu ääres.

Kõrval oleva põllu peal asub ka Kukka põllukivi, mille ümbermõõt on 14,5 m ja kõrgus 3 m.

Kukka kivi, Kukka küla

Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse “silmaks”. Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.

SILMAKIVI, Hiiessaare küla

Kümmekond tuhat aastat tagasi jäi viimasest jääajast siia maha hiigelmõõtmetega rabakivipank. Olles liiga suur, et tervikuna ilmastikuoludele vastu panna, lagunes see hiidrahn ajapikku kaheksaks suureks ja hulgaks pisut väiksemaks tükiks. Need kivikamakad jäid mannerjää taandudes üsna lähestikku, mahtudes ära poole hektari suurusele maa-alale. Terasel vaatlemisel võib aru saada, milline tükk ja mis pidi naabertükiga kokku sobib.

Nüüdseks on Hiiu saar need rahnud ammu omaks võtnud, kadakad ning männid-kuused ümber ja sambla selga kasvatanud.

Seda imetlusväärset kivide ansamblit tuli kahel korral, 1871. ja 1879. aastal Hiiumaale uurima Eestist pärit baltisakslane, Peterburi Mäeinstituudi professor ning Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geoloogiakomitee esimene esimees Gregor Helmersen. Ta pidas kivikülvi sedavõrd tähelepanuväärseks, et nimetas kivide grupi ilmekaimaks rändrahnude kogumike näiteks. Mälestus Helmersenist on jäädvustunud tema poolt uuritud kivikülvi nimes.

Hausma küla

Kalana külas Kõpu – Ristna tee ääres paikneb RMK Hiiumaa puhkeala keskuseks olev Ristna külastuskeskus. Just siit saab infot ka kõigi Hiiumaa puhkealal RMK poolt pakutavate ranna- või metsapuhkuse võimaluste kohta.

Aastaringselt on avatud Kõpu poolsaare mitmekesist loodust tutvustav fotode väljapanek. Pakume loodusõppe programme ja korraldame metsa- ja loodusteemalisi sündmusi. Ristna looduskeskust on võimalik rentida loodusteemaliste ürituste tarbeks.
Samuti on avatud “Mere kaubamaja”. Mida sealt osta saab, tule ja vaata ise.

Kalana küla

Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese-mullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad. Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Eri aastatel võib sama alvar väga erinev välja näha, see oleneb sademete hulgast piirkonnas.
Sarve poolsaarel nähtavad mereäärsetell klibuvallidel olevad alvarid on isemoodi võrreldes Põhja-Eestis või teiste Lääne-Eesti alvaritega.

Sarve küla

Karst on geoloogiline nähtus, mille puhul sademetevesi lahustab kergesti murenevat aluspõhja kivimit ja neeldub lõhede kaudu, tekitades maa-aluseid tühemikke, koopaid ja isegi maa-aluseid jõgesid. Eestis esinevad karstinähtused peamiselt aladel, kus aluspõhjaks on lubjakivid ja dolomiidid. Karst on levinud suurel osal Eestist, põhiliselt aga Põhja-, Kesk- ning Lääne-Eestis, kaasa arvatud saartel. Suuremõõtmelisi neeluaukusid kutsutakse kurisudeks. Kurisud võivad olla nii lehtri-, lohu- kui liuakujulised ja nende läbimõõt ulatub sageli mitmekümne meetrini.

Hiiumaal esineb karstinähtust mitmes paigas, kuid kõige võimsam neist on seesama Kurisu neeluauk. Kevadise suurvee ajal on kogu lehter veega täidetud ning meenutab väikest järve. Vesi voolab ära lehtri põhjas asuva karstikoopa ja maa-aluse jõe kaudu. Mõnikord toimub neeldumine kiiresti ja lehtri keskel on näha veekeerist.

Neeluaugust on teada ka mitmeid legende. Kõige sagedamini räägitakse lugu tüdrukust, kes viinud tööst väsinud härjad kurisule jooma. Veekeeris oli aga nii võimas, et neelas härjad koos rakendi ja tüdrukuga. Pihla talu karjamaalt, kus neeluaugu veed jälle maa peale tulevad, leitud hiljem vaid tütarlapse punane juuksepael. Arvatakse, et just selliste juhtumiste tõttu hakkas rahvas neelukohta kutsuma „kurjaks suuks“. Siiski on tõenäoline, et sõna „kurisu“ tuleneb hoopis läänemeresoome sõnadest nagu kuristik või keeris.

Kurisu küla

Hiiumaal Kärdla lähedal asuva meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub siin põhjavesi surve all ja maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10-15 meetri sügavusele pinnasesse surutud torude.
Eriti palju arteesiakaevusid on just Tiigi ja Aia tänavatel ning kristallpuhast vett saab juua Aia-Pika tänava nurgal olevast kaevust. Kui jalutada mööda Aia tänavat, siis näed hulgaliselt purskaevusid inimeste kodude õuedel – need kõik on tänu arteesiavetele.
Eriliselt ilusa pildi saab teha talvel, kui purskaevude ümber on tekkinud jääskulptuurid.

Pikk tänav, Kärdla linn

Põlise rannarootslaste küla asemele hakkas 19. sajandi esimesel poolel kerkima vastrajatud kalevivabriku (1829) tööliste asula. “Vabrikusakste” ehk meistrite elamud ehitati rootslaste surnuaia vahetusse lähedusse. Peagi laskis Hiiu-Kärdla Kalevivabriku esimene direktor parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg (1813-1898) rajada kalmistu kohale aia. Endist surnuaeda meenutab 1848. aastal viimasena sinna maetud rootslase Karel Tarningu raudrist.

Paruniaed on nüüdseks laienenud Kärdla Rannapargiks. Kokku 29-st puu- ja põõsaliigist esineb kõige enam vahtrat, saart, jalakat ja kuuske, võõrliikidena ehivad parki punaselehine pöök, lehis, valge mänd ja nulg. Sadama ja Vabrikuväljaku vahele jääb ala, kus kasvab palju sangleppi- Lepakoppel. See on kunagine menukas kontsertide ja suvepidude pidamise paik.

Mere ääres asuv küngas nimega Lubjaahjumägi annab aimu siinsete rannaelanike ühest kunagisest tegevusalast- lubjapõletamisest. Nüüd asub sel kohal 1971.aastal ehitatud populaarne kohvik-restoran “Rannapaargu”.

Veepiiril seisab rändrahn, millesse raiutud horisontaaljooned tähistavad kõrgeimaid veeseise Kärdla ajaloos.

Kärdla rannapargis asub taimi ja ajalugu tutvustav õpperada.

Lubjaahju tänav, Kärdla

Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks.

Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste.

Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud.

Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.

Tiigi tänav, Kärdla linn 4km

Kassari Puhkekeskuse hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Saadaval on ühtekokku 15 jalgratast nii meestele, naistele kui lastele. Osadel ratastel on lapseistme kasutamisvõimalus. Rattaga sõitmisel palume kinni pidada liikluseeskirjadest ja käituda rattaga heaperemehelikult. Infot Hiiumaa rattateede kohta küsida vastuvõtust või vaadata www.bicycle.ee ja www.eurovelo.org

PUHKEKESKUSE, Kassari küla

Õppepeenral avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste orhideedega. Õppepeenral kasvab looduslikult 10 käpaliste liiki. Kõige rohkem on lootust õitsvaid orhideeliike näha jaanipäeva paiku, kuid nii juulis kui ka augustis õitsevad mõned liigid.
Õppepeenar asub parkla kõrval. Laudtee, läbitav 15 minutiga. Õppepeenral on värvilised infotahvlid.

Kõpu tee 1, Kõrgessaare alevik 100 m

Mereretked algusega Kärdla Sadamast.
Alates 15. aprillist kuni 30. septembrini pakume loodushuvilistele seiklejatele mereretki algusega Kärdla sadamast. Reisid toimuvad väikelaevaga. Retke käigus vaatleme hülgekolooniat ja külastame mõnda laidu, et tutvuda sealse puutumatu ja imelise loodusega.
Vali endale sobiv kuupäev ja võta meiega ühendust.
Lahke hiidlasest kapten-reisijuht ootab teid!
3-4 tunnine merereis. Vaatleme hülgeid ja külastame Vissulaidu Hind: 350€.4-5 tunnine merereis. Vaatleme hülgeid ja külastame Harilaidu Hind: 450€.

Sadama tänav 13, Kärdla linn

Luidja lepik näib igapäevase möödakäija jaoks üsna tavaline sang- ehk mustlepik, mida mujalgi Hiiumaal looduses ja ojade kallastel näha võib. Tegelikult on aga tegemist rohkem kui sajandipikkuse ajalooga unikaalse luidete kinnistamise eksperimentalaga. Lepiku rajamine sai alguse vajadusest kaitsta Luidja ranna teed ja ümbruskonna põlde-niite tuiskliiva eest.
Luidja lepiku rajaja Karl Friedrich Vilhelm Ahrens (1855-1938) sündis Saksamaal Meclenburg-Schwerinis mõisaülema pojana. Õppis metsandust Rostockis ja Greifsvaldis. Ahrens rajas lepiku luiteliivade kinnistamiseks aastatel 1901-1903.

Puhkeranna, Luidja küla

Tõrvanina õpperada kulgeb mööda Tareste maastikukaitseala, raja äärde jääb nii väikesi soolapikesi kui liivaluiteid. Rajal on 13 infotahvlit, mis tutvustavad kohalikku taime- ja linnuriiki. Tareste lahe äärselt linnuvaatlusplatvormilt saad jälgida lindude tegevust. Sügisel saad raja äärest korjata mustikaid, pohli ja seeni.

Punaste värvimärgistega 4 km pikkune matkarada algab ja lõppeb Tõrvanina ranna ja telkimisplasti juurest. Raja äärde jääb 7 kaetud lõkkeaset ja katusega pinklauda. Tõrvanina rannas ootavad sind laulvad liivad ja parajalt kiiresti sügavust pakkuv meri.

Tareste küla 4 km

Lisaks tuletorni külastamisele tasub Tahkunas ette võtta avastusretki rannikule, künklikule metsamaastikule või militaarobjektidele. Hea sissejuhatuse sellele, mida Tahkunas tähele panna, annavad rannikul paiknevad audiopingid, mis nutiseadme abil jutustavad tuletornist, loodusest ja ajaloost. Esimese pingi leiad tuletorni juurest, järgmised kaks mööda rannikut itta, Lehtma suunas jalutades.

Kui Sul on aega rohkem, võid matka pikendada kaldavees paikneva Tahkuna hiidrahnuni. Sealt metsa kulgedes saad nautida Tahkuna looduskaitseala väärtusi – värvilist sambla ja metsaga kaetud luitemaastikku.

Tahkuna küla 5,5 km

Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik: jõed, järved, mäed ja orud. Orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase lahja kohvi värvi veega tõeline kaunitar.
Siin kasvab ohtralt näsiniint, siia tuleb kudema meriforell ja püüab kodu rajada Euroopa naarits.
Raja läbimine ei võta palju aega, kuid seal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakuvad füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale.

Randmetsa, Õngu küla 1 km

Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu.
Rada koosneb pikemast Orjaku (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm vaatealust, mudasild, katusealusega puhkekoht ja ca 0,4 km laudteed roostikus.
Õpperada sobib imehästi lastega peredele – väiksem ring on jõukohane ka päris pisikestele. Võimalus vaatlustornist veelinde näha on põnev elamus nii suurtele kui väikestele.
Rada on tähistatud nooltega.

Orjaku küla 2 km

Kaleste telkimisalat algab 1,8 km pikkune õpperada. Rada paikneb Kaleste lahe ääres ja kulgeb mööda metsastunud luiteid, mida ilmestavad erinevad rannikukooslused ja vanad kuivanud rannamännid. Rada algab ja lõpeb Kaleste telkimisalal oleva infotulba juures. Aega raja läbimiseks kulub 30-50 minutit.

Lisaks looduselamuse hankimisele on soovijail võimalus rada läbida nutimängu mängides. Mängu „Kaleste rannal ja metsas” täpsemad juhtnöörid leiad raja algusest.

Kaleste küla 1,8 km

Ühesuunaline Tihu õpperada viib luidetevahelises nõos paikneva Hiiumaa suurima järveni. Raja äärest leiad infostendid, mille abil saad tutvuda soostumisprotsessiga. Raja lõpuosas on 200 meetrit laudteed, mis lõpeb vaateplatvormiga Tihu järvel. Vaateplatvormil saad jalgu puhates tutvuda huvitava vee- ja soolinnustikuga, nautida vaikust ja ümbritseva looduse hääli. Suvel saad imetleda vesiroose ja sügisel saad korjata raja äärest marju ja seeni.

Kui soovid pikemalt loodust nautida, siis leiad raja äärest hubase metsaonni kus peatuda.

Õngu küla 1,2 km

Neljareeristi õpperada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega.

Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast.

Rannal asub omanäoline kalurikoda.

Raja läbimiseks kulub ca 1 tund ning kuival ajal läbitav ilma kummikuteta. Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega.

Raja lähedal on Kalurikoja metsaonn, kus on kamin, istepingid ja laud. Onni kõrval on telkimisala ja lõkkease.

Mägipe küla 3 km

Palli õpperajal köidavad tähelepanu vanad kuuse- ja männimetsad, vaheldust pakub aeg-ajalt üleujutatud lodumets. Rannikul saad tutvust teha rannikukooslustega. Lisaks võid imetleda merevaateid ja veelinde linnuvaatlustornist.

Õpperada algab ja lõpeb Palli telkimisalal, mis asub Kõpu poolsaare põhjapoolsel küljel, Palli säärel, külast u 0,5 km kaugusel mere ääres. Siin on käe-jala juures liivarannad, mida mööda võid kilomeetrite kaupa jalutada ja merevaateid nautida. Rannamändide vahel leiab paiga telgile ja saab ka lõket teha. Kehvema ilma korral aitab varikatusega lõkkekoht.

Palli küla 1,5 km

Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Suvel metsalooduse nautimist võimaldav rada sobib talvel suurepäraselt suusamõnude nautimiseks. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku Leemeti metsaonnis.

Õngu küla 5 km

Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust.

Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi.
Lisaks on valikus veel ka 2,2 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee, 2,7 km pikkune valgustamata ring, 9 km pikkune matkarada tahtejõulisematele matkasellidele ning olemas on ka 18 korviga discgolfi park.

Paluküla terviserajale viib Kärdlast kergliiklustee.

Rajad on viidastatud.

Hausma küla 1,8 km

Pärast Soera Tallumuuseumiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel talumaadel. Sooääre metsarada kulgeb talu lähistel metsas, endistel heina- ja karjamaadel ning põikab sisse sooserva. Nii saad teada, millised maastikud olid kunagi talu kasutuses.

Raja pikkus ca 1 km, läbimisaeg 30 minutit ning rada on varustatud infotahvlitega. Soo serval võib vaja minna kummikuid.

Metsaraja alguses on õppeklass looduses – koos infotahvli ja pingiridadega.

Soera, Palade küla 1 km

Orjaku torn on Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkamiseks Käina lahel. Alates 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitsealaks ja kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Linnuvaatlustorni juures asub ka loodusrada pikkusega 1,5 km.

Orjaku küla
slider prev slide slider next slide