Kõrgessaare mõisasüda

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald

Kõrgessaare mõisa rajas 16. sajandi lõpus Vene bojaar Perwoy Putilov, kes Liivi sõjas rootslaste poolele üle oli tulnud. Tegemist oli 9-adramaalise väikemõisaga, mida selle rootsiaegne omanik krahv Jakob De la Gardie Kõrgessaare küla arvelt aga tunduvalt  laiendas. Rootsi riigile osutatud teenete eest valdas ta kaht kolmandikku Hiiumaast ja  ettevõtliku inimesena rajas saarele muuhulgas ka Eesti esimese klaasikoja. Toodangu  turustamiseks ja Stockholmiga ühenduse pidamiseks asutas J. De la Gardie Eesti esimese  regulaarse laevaliini, mis algas Kõrgessaare sadamast.

De la Gardiede 1691. aastal riigistatud valdused taotles 1755. aastal Vene riigilt pärijana  tagasi krahvinna Ebba Margaretha Stenbock. Alates 1781. aastast kuulus mõis Ungern Sternbergidele.

Kõrgessaare mõisa peahoone on hävinud, säilinud on ait, valitsejamaja, teenijatemaja,  tallid ja osaliselt kaks lubjapõletusahju. Paremini on säilinud 1880. aastail ehitatud  viinaköök.

Võõramaistele osanikele kuulunud aktsiaselts “La Viscosa” ostis 1911. aastal 470  hektarit mõisamaad ja asus 1912. sellele rajama kunstsiidivabrikut. 1914. aastal saadud  proovitoodangust kaugemale ei jõutud, algas Esimene maailmasõda ning 1917. aastal õhiti  hoonekompleksi tähtsamad osad. Alles jäi aga omapärane nimi Viskoosa, mida nüüd  kannab rahvasuus Kõrgessaare alevik.