Linnuvaatlus

https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2022/06/50111654018_804b9b62db_k.jpg

Hiiumaa pikad mererannad ja inimtühjad metsad-niidud on heaks peatus- ja pesitsuskohaks nii püsi- kui rändlindudele. Hiiumaa on kõige metsarikkam maakond Eestis ja suur metsasus meeldib ka metsas pesitsevatele lindudele. Hiiumaa metsades pesitseb ca 90 linnuliiki, neist kõige arvukam on metsvint.

Hiiumaa metsades pesitsevad mitmed (väga) haruldased linnuliigid. Hiiumaal pesitseb näiteks kassikakke, keda on Eestis kokku ainult 30–40 paari. Kassikakk on Euroopa suurim kakuline, kelle arvukus on kõikjal Eestis ja tervikuna Läänemere ümbruses kõvasti vähenenud.

Hiiumaal pesitseb ka mitukümmend paari merikotkaid. Merikotkad olid veel 50 aastat tagasi väljasuremise äärel, aga viimasel ajal on merikotka arvukus taastumas. Hiiumaal pesitsevad merikotkad põhiliselt ranniku­lähedastes metsades, ent üksikud paarid on asunud pesitsema ka sise-Hiiumaale.

Lindude hooaeg algab juba märtsis, kulmineerub mais ja vaibub juuni keskpaigaks. Sügisränne septembris-oktoobris on tagasihoidlikum, kuid just siis kuuled sookureparvede võimsaid trompetihääli.

Orjaku linnuvaatlustorn on kõige rahvarohkem just kevadel ja sügisel, kui roostikku ja merelahtedele saabuvad kümned tuhanded veelinnud. Hommiku- ja õhtuhämaruses kõlavad nende huiked nii valjult, et lapsed ei kuule oma nutitelefonigi. Kui luiged lähevad ja lumi maha tuleb, siis jääb vaiksemaks.

 

 

Orjaku torn on Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkamiseks Käina lahel. Alates 1962. aastast on Käina laht linnustiku kaitsealaks ja kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Linnuvaatlustorni juures asub ka loodusrada pikkusega 1,5 km.

Orjaku küla

Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu.
Rada koosneb pikemast Orjaku (3 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm vaatealust, mudasild, katusealusega puhkekoht ja ca 0,4 km laudteed roostikus.
Õpperada sobib imehästi lastega peredele – väiksem ring on jõukohane ka päris pisikestele. Võimalus vaatlustornist veelinde näha on põnev elamus nii suurtele kui väikestele.
Rada on tähistatud nooltega.

Orjaku küla

Tõrvanina õpperada kulgeb mööda Tareste maastikukaitseala, raja äärde jääb nii väikesi soolapikesi kui liivaluiteid. Rajal on 13 infotahvlit, mis tutvustavad kohalikku taime- ja linnuriiki. Tareste lahe äärselt linnuvaatlusplatvormilt saad jälgida lindude tegevust. Sügisel saad raja äärest korjata mustikaid, pohli ja seeni.

Punaste värvimärgistega 4 km pikkune matkarada algab ja lõppeb Tõrvanina ranna ja telkimisplasti juurest. Raja äärde jääb 7 kaetud lõkkeaset ja katusega pinklauda. Tõrvanina rannas ootavad sind laulvad liivad ja parajalt kiiresti sügavust pakkuv meri.

Tareste küla

Ristna rand on üks Eesti kauneimatest randadest Hiiumaal, Kõpu poolsaare tipus. Merepõhja reljeefist tingituna tekivad siin läänekaarte tuultega kaldasse rulluvad surfilained, mistõttu on Ristna rand hinnatud merespordi harrastajate seas. Ristna rannaliiv on jämedakoeline ja vesi läheb sügavaks vaid mõne meetri kaugusel veepiirist.
Vette minek on omal vastutusel, kuna rand ei ole ametlik suplusrand ja puuduvad vetelpäästeteenused.

Kalana küla

Sadam on rajatud peale 1924. aasta Salinõmme karjamõisa maade taludeks jagamist. Kohalikus toponüümikas asub Salinõmme sadam Kasuklaiul.

1925. aastal loodi Salinõmme Kalurite Ühistu. Talude rajamine ja kalapüügivahendite hankimine neelas niigi väheseid ressursse ning esialgu piirduti poolsaarel paatide rannale tõmbamiseks vaid lautrikohtade korrashoidmisega. Esimeste põhjalikumate Salinõmme sadama rajatiste ehitamiseni jõuti aastatel 1942-1943, mil tehti kärgkastidele toetuv randumissild ja kalakokkuostu hoone. Aastatel 1942-1949 kuulusid Salinõmme kalurid Lõuna-Hiiumaa Kalurite Ühistusse. Ühistu lõpetades anti varad, sealhulgas Salinõmme sadam, üle vastloodud kalurikolhoosidele „Nõukogude Kalur“. Kolhoosiajal (1957) tehti sadamasillale kapitaalremont ja ehitati kalurite maja, mida laiendati 1972. aastal. Samal ajal (1957) ehitati ka esimene kalatsehh. 1959. aastal ehitati uus kalakombinaadi tsehh, uus kalavastuvõtu sild ja punastest tellistest püssiputka.

14. märtsil 1961 ühendati väikesed kalurikolhoosid üheks suureks kolhoosiks „Hiiu Kalur“ ja Salinõmme sadam läks uue kolhoosi all tegutseva Salinõmme püügibrigaadi käsutusse (1971.-st nimega Väina  brigaad). 1968 ehitati jääkelder. 1969 laiendati ja süvendati sadamaala ning rajati uus puitkai.

1974 rajati kalurite sadama kõrvale puhkesadam, millel on 30 meetri pikkune puitkai ja omaette sadamahoone.

1983 rajati kalurite sadamasse püünisekuur. 1986-1987 püstitati valvuri maja ette merel viibivate kaluritega sidepidamiseks raadiosideaparatuuriga raudtorn. 1989 rajati betoonkai. 1993 moodustati Salinõmmes Väina Kaluritalude Tulundusühistu, kes omandas ka suurema osa Salinõmme sadamast.

2006. aastal ehitati uus betoonist slipptee ja tehti sadama süvendustöid. Salinõmme sadama keskmine sügavus on 1,0- 1,5 meetrit.

Salinõmme küla, Hiiumaa vald