Looduse peidetud aarded

16 peatust
saaretirp

Hiiumaa on loodusehuvilise meelispaik. Ligi 70 % saarest on  metsa-ala, millest osa on tänaseks juba väga haruldaseks muutunud põlismetsade all. Eestis harvaesinevaid taimi, loomi ja linde võib leida veel ka  rannast ning niitudelt. Sadade miljonite aastate vanune meteoriidikraater köidab paljude huvi nagu ka rändrahnud ning kivikülvid. Surveveelised allikad, sügavad karstiaugud ning erilised rannikujärved pakuvad lisaelamusi. Asu teele!

Teekonnal on järgmised peatused:

Vaata teisi külastusteekondi

Hiiumaa sirutub oma poolsaartega selgelt põhiliste ilmakaarte suunas. Põhja jääb kauni looduse ja karmivõitu ajalooga Tahkuna poolsaar. Seal saad sinagi liikuda kunagistel hiiurootslaste aladel, uurida 20. sajandi sõdade mõjusid ning jälgi, uudistada väikest õigeusu kabelit ja kalmistut ning ronida Hiiumaa kõrgeima tuletorni otsa. Üllatusi võib tulla mere ääres ja metsade vahel muidki. Püsi ärksana!

7 peatust

Sadade aastate jooksul oli Hiiumaa põhjaosas valitsevaks keeleks rootsi keel, sest siin elasid rannarootslased. Ise ütlesid nad endi kohta pigem hiiurootslased. Nende suuremad keskused ehk külad olid Reigi ja Kärdla. Kahjuks läks nii, et reigirootslastest saadeti ligi 1000 inimest 1781. aastal teele praeguse Ukraina poole ja Kärdla rootslaste uueks elukohaks 19. sajandi alguses sai kas Vormsi või Noarootsi. Kohalejäänud muutusid aegamööda eestikeelseteks hiidlasteks. Ometi võib veel praegugi näha seda, mida on kerge siduda rootslaste elamisega Dagö ehk Hiiu saarel. Olgu need siis kohanimed, kirikud, talukohad või midagi muud.

8 peatust

Kõik meist ei sünni meremeheks, kuid mereelust võib väikestviisi osa saada ka maad mööda rännates. Eriti muidugi, kui selleks maaks on Hiiu saar. Milleks ehitati majakaid, kuidas arendatakse sadamaid, millal hakati puulaevade asemel sõitma raudlaevadega ja kas kala meres ikka on? Hoia merega ühendust ja saad temast päris palju teada.

8 peatust

See, kuidas, mida, keda või milliseid rituaale läbi viies inimesed usuvad, on aja jooksul muutunud. Kaitsvate hiiepuude, maaemade ja allikavaimude kummardamine hakkas Hiiumaalgi 13. sajandist alates asenduma ristiusku pöördumise ning ühe jumala austamisega. Kõik see võttis aega ja nii võib tänagi veel minna pühade puude juurde (Tärkma tamm ja Ülendi pärn). Ristiusu pühakodadest näeb saarel suuri kihelkonnakirikuid (näiteks 13. sajandist pärit Pühalepa), abikirikuid ehk kabeleid (nagu Kassari), õigeusukirikuid (nagu Kuriste), aga ka vennastekoguduste, baptistide või nelipühilaste palvemaju. Lisaks neile on usueluga tihedalt seotud pastoraadid (nagu Reigi), kalmistud (nagu Kuri) ja köstrimajad (nagu Käina). See kõik väärib uurimist.

15 peatust