Kärdla supluskoht

Kärdla supluskoht on madal ja lauge ning pinnakate osaliselt rohune, kuid merepõhi liivane. Vee ja maa piiril asub kaitsealune Kärdla rannakivi. Kivisse on raiutud kaks joont aastaarvudega 1893 ja 1967. Jooned näitavad, kui kõrgele vesi neil aastail tõusis. Ranna lõunapoolses osas laiub 4,3 hektari suurune kaitsealune rannapark, kus kunagi asus ka kohalike rootslaste kabel ja surnuaed. Viimast meenutab pargi keskel olev 1848. aastast pärit malmrist.
Kalevivabriku rajamise järel 19. sajandil kujundati ala ümber. Pikalt vabrikut juhtinud parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg lasi mere äärde rajada vabakujulise pargi ja oma elumaja juurde ilu- ning tarbeaia, mida kutsuti rahva hulgas Paruniaiaks. Kokku on pargis loetletud 34 puu- ja põõsaliiki, peamiselt on need kodumaised. Võõrpuuliikidest kasvavad lehis, valge mänd ning mitut liiki nulge. Pargi edelaserval on suured punaselehelised pöögid.