Suurkujude sabas

Üht pikka, ligi 600-700 – aastast perioodi Eesti ajaloost võib kokku võtta sõnaga mõisaaeg. Hiiumaalt on sellest perioodist teada u 30 mõisakohta, teiste hulgas kiriku- ja karjamõisad. Mõisaametnikud ja mõisnikud, enamasti baltisakslased, mõjutasid suurte maavalduste ja neil elavate talupoegade omamisega märkimisväärselt kohalikku elu. Mõisakord soodustas ja põhjustas ebaõiglust, sh majanduslikku sundi ja sotsiaalset ebavõrdsust. Teisalt jõudis mõisate kaudu meieni ka palju uut laiast maailmast, olgu selleks siis uued töövõtted, taimesordid, toiduretseptid või arendused kooli- ja kirikuelus.
20. sajandi alguses sai endiste mõisate aeg läbi. Eesti vabariigi ajal (1918-1940) oli küll veel üksikuid toimivaid riigimõisaid ja varasematele omanikele rendile antud valdusi, kuid endisaegset mõisaelu enam mitte. Siis lagunes see omalaadne pikalt kestnud majanduslik ja poliitiline süsteem lõplikult. Mõisa hoonetes ja maadel asusid tegutsema uued omanikud, olid nendeks siis varasemad mõisatöölised, talunikud, ettevõtted või riik. Paljud suured ja uhked ehitised lagunesid ajapikku õige peremehe ja raha puudumise tõttu.

Inimesed kogu maailmas lähevad üha enam elama linnadesse. Maaelu aga püsib vaid hästi toimivatel küladel. Hiiu saarel on tõepoolest vaid ainult üks väike linn Kärdla, kuid külasid üle 180. Iga küla kujunemise lugu ning tähtsündmuste rida on omamoodi erinev. Aga põnev on otsida ja leida, mis neis täna silma hakkab. On see säilinud tuulik, vana mõisaase, lugu mõnest suurmehest või hoopis kaasaegne tegutsev ettevõte. Hakka otsima ja kogema!

Hiiumaa on loodusehuvilise meelispaik. Ligi 70 % saarest on  metsa-ala, millest osa on tänaseks juba väga haruldaseks muutunud põlismetsade all. Eestis harvaesinevaid taimi, loomi ja linde võib leida veel ka  rannast ning niitudelt. Sadade miljonite aastate vanune meteoriidikraater köidab paljude huvi nagu ka rändrahnud ning kivikülvid. Surveveelised allikad, sügavad karstiaugud ning erilised rannikujärved pakuvad lisaelamusi. Asu teele!

See, kuidas, mida, keda või milliseid rituaale läbi viies inimesed usuvad, on aja jooksul muutunud. Kaitsvate hiiepuude, maaemade ja allikavaimude kummardamine hakkas Hiiumaalgi 13. sajandist alates asenduma ristiusku pöördumise ning ühe jumala austamisega. Kõik see võttis aega ja nii võib tänagi veel minna pühade puude juurde (Tärkma tamm ja Ülendi pärn). Ristiusu pühakodadest näeb saarel suuri kihelkonnakirikuid (näiteks 13. sajandist pärit Pühalepa), abikirikuid ehk kabeleid (nagu Kassari), õigeusukirikuid (nagu Kuriste), aga ka vennastekoguduste, baptistide või nelipühilaste palvemaju. Lisaks neile on usueluga tihedalt seotud pastoraadid (nagu Reigi), kalmistud (nagu Kuri) ja köstrimajad (nagu Käina). See kõik väärib uurimist.