Tärkma küla

Tärkma külal on olnud tähtis roll Hiiumaa ja Saaremaa vahelise ühenduse pidamises. Siit rannast mindi paatidega naabersaarele vilja jahvatama, marjule või muid toimetusi tegema, kalal käimisest rääkimata. Ka kahe saare vahelisele jääteele pääses just Tärkma küla alt. Siia randa ehitati 20. sajandi algupoolel merepäästejaam, kus oli ka jääpaat talvisteks päästetöödeks. Selliseid jaamu oli Eestis siis üldse vaid neli.

Laugel rannal torkab silma hulk künkaid ja aukusid, mis osutavad omaaegsele soolaaurutamisele ja tellisetootmisele. Tärkma soolaelu – nagu  kohalikud kohta kutsusid – alustas tööd 1809. aastal. Soola saamiseks vajaminev merevesi aurustati suurel pannil, kus seda keedeti järjest 48-56  tundi ja saadi 450 kg märga soola. Nädalaga toodeti veidi üle ühe pannitäiе, mis kuivatati rehes. Tonni soola tootmiseks läks 200 reekoormat puid. Töid juhatas selleks palgatud sakslasest soolakeetja Adam Huth.  Tootmine kestis aastani 1812, mil soola hinnad maailmas langesid. Selle lühikese ajaga olevat Emmastest müüdud ca 27 tonni soola.

19.-20. sajandi vahetusel tegutses siin vähemalt kaks telliselöövi ligi 20 ahjuga. Kive veeti ehitustele nii Tallinnasse, Haapsalusse kui Soome.

Praegust rannaelu hoiab erksana 2015. aastal valmis saanud paadisadam koos seal toimetavate inimestega.