Selja mõisa ja haigla asukoht

Käina kirik rajas Selja külla väikese mõisalaadse majapidamise, kuhu paigutati elama kirikuõpetajate lesed ja teised pastoriperede eakad ning hoolt vajavad liikmed. Seda kohta tuntigi rahva hulgas Seljamõisa ehk leskede maja nime all. Kaartidel oli koht märgitud juba 18. sajandil. 20. sajandi alguses jäi maja tühjaks ning sinna asus oma pere ning teenijatega elama Käina esimene arst, 1895. aastal Aadma mõisas tööd alustanud dr Arthur Norman. Maja põhjapoolsesse otsa ehitati peagi uued arsti vastuvõturuumid. Dr Normani lahkumise järel 1937. aastal töötasid Seljal enne II Ms veel dr. Rimscha ning dr. Kaljas. 1940. aastate lõpus kujundati arstipunktist 10 voodikohaga maahaigla, mille juures oli ka sünnitusosakond. Kümmekond aastat hiljem võttis dr. Endel Türi haiglas kasutusele ravimuda protseduurid, millega oli poole sajandi eest algust teinud juba dr. Norman. Mudaravi kasutati seal aastani 1962. Selja Maahaigla suleti 17. juulil 1985, sest Käinas sai valmis uus moodne ambulatooriumihoone. Kunagine leskede maja lammutati aastail 1989-90, selle omaaegset kõrgelt hinnatud iluaeda meenutavad veel vaid kevadel õitsevate märtsikellukeste ja metstulpide väljad.