Lauka küla

Lauka küla on oma nime saanud siin juba 16. sajandist teada olnud samanimelise mõisa järgi. 1781. aastal sai Laukast Kõrgessaare (Hohenholm) kõrvalmõis. Kohalikus murdes tähendab sõna lougas aga merelahte, milleni nüüd on pideva maakerke tõttu juba ligi 3 kilomeetrit. 1900. aastal rajati Laukale kool, 1938. aastal valmis uus kahekorruseline koolihoone ja 1971. aastal selle kivist juurdeehitus. Koolimajad oma kõrvalhoonete ja 1960. aastatel sõjaväekasarmust ümber ehitatud õpetajate elamuga on endiselt alles. Mõisa härrastemaja ja magasiait põlesid maha esimese maailmasõja päevil. Eesti iseseisvuse aastail valmis Põhja-Hiiumaa Põllumeeste Seltsi algatusel Laukale meierei ning avati majandusühisuse harukauplus. 1930. aastal sai katuse alla baptistide palvela. 1945. aastal anti Lauka nimi ka kohalikule külanõukogule. 19. aprillil 1949 moodustati Lauka ja Napi küla 19 talust „Välja“ kolhoos ja hiljem asus Laukal piirkonna väikekolhoosidest moodustatud Kõrgessaare ühismajandi keskus. Kerkisid laudad, töökojad, elektrijaam, kuivati, kolhoosnike elumajad, söökla ja lasteaed. Eesti iseseisvuse taastamise järel on suur osa neist hoonetest erastatud, lammutatud või otstarvet muutnud. Endises lasteaia hoones on kanda kinnitanud aga Loode-Hiiumaa külade selts, kelle ettevõtmisteks on piirkonna jaanitulede, küla- ja talgupäevade korraldamine. Küla olulisemad tööandjad on põhikool, saeveski ja puidutöödega tegelev väikeettevõte.