Puski kirik ärkas ellu

Pärast kaheksat aastat kogukonna toel tehtud remonti avas kirik laupäeval uksed. 

Tänukontserdist kaskede, küünalde ja lilledega kaunistatud Puski kirikus sai osa paarsada inimest, kes kõik kirikusse sisse ei mahtunudki.

„Mu süda ütleb, et olen jõudnud ära oodata, millal Puski kirik lõpuks ometi täies ilus ja uhkuses on,“ ütles Viiu Härm Rummo. „Ma olen sellest lävest üles ja alla pisikese plikana käinud,“ meenutas Viiu, kelle esivanemad puhkavad Puski surnuaial. Paraku jäi kirik ilma hooleks ja nii tuli aastaid surnuaiapüha teenistusi pidada õuekantsli juures, kuna kiriku lagi oli kaela kukkumas. 

Kunagi leidis ta kirikupõrandalt tolmu seest pingi küljest kukkunud puuploki, millel kiri „puutöömees Juhan Mäns“. Tõenäoliselt tegi just tema valmis kõik kiriku pingid, oletas Härm Rummo. 

Viiu abikaasa Paul-Eerik Rummo ütles, et ühe hoone ülesehitamine on suur töö ja eriti viimasel aastal on see käinud väga kiiresti. „See kogukond ja seltskond, kes seda on teinud, on uskumatult võimas ja järjekindel nii haridusseltsi, kiriku kui valla poolt,“ ütles Rummo.

Mardihansu küla Mändide perest võrsunud Ott Lepland meenutas, kuidas ta väikese poisina varisenud laega kirikusse sisse piiludes mõtles, et oleks tore selles kõlavas ruumis kunagi laulda. 

Lepland andis kontserdi koos tädipoja Karl-Erik Tammega ja publik tänas neid suurte aplausidega. 

Mitte ainult kirik

Haridusseltsi Edu juhatuse esimees Agu Kohari ütles enne kontserti peetud tänukõnes, et Puski kirik ei ole ajalooliselt olnud vaid kirik oma koguduse ja kooliga – enne teist maailmasõda kees siin ka tihe seltsielu. 

„Tollaste eesti soost kirikuõpetajate, nende perede ja abiõpetajate hoole all harjutati näitemängu, lauldi kooris ja õpiti eluks vajalikke tööoskusi,“ rääkis Kohari. 

Sõja järel suleti kirik, 1963 pandi kinni Puski algkool, jäi vaid kalmistu, kuhu sängitati lahkunuid. 

Kohari sõnul on Puski kirikust nüüd taas saamas oluline kultuuriobjekt, kus üheskoos tegutsevad kogudus ja käib seltsielu.

50 000 eurot annetusi

Kohari tänas vallavanem Hergo Tasujat, volikogu esinaist Anu Pielbergi ja kõiki kohalolijaid. „Teie annetused ja teie südamlik toetus, need on olnud üliolulised. Ilma nendeta ei oleks me kindlasti suutnud päästa kirikuhoonet hävimisest,“ ütles Kohari.

Kaasaaitajate ja toetajate nimekiri on väga pikk, ainuüksi eraisikute annetusi on laekunud üle 50 000 euro. Toetajate tänukontserdile tulnutelt kogunes annetusi veel 3600 eurot.

Puski kiriku taastamistöö on kestnud kaheksa aastat ja selleks on kulunud üle 600 000 euro. Praeguseks on hoonel uued katused peal, uksed-aknad ees ja põrandad all. Kohari ütles, et teha on veel päris palju, restaureerida siseaknad ja seinad, teha nn puhas põrand, aga veel pole teada, kust selleks raha saada. Seni on suurimad summad eraldanud muinsuskaitseamet, Hiiumaa LEADER-tegevusgrupp, Hiiumaa vald ja hoone omanik, Eesti apostliku õigeusu kirik.

Kohari tänas ehitajaid Harri Tamsalu ehitusfirmast ja osaühingust Wirrex tööde kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise eest.

Ristikäigu korraldanud ja Puski kiriku kella õnnistanud preester Aabraham tõdes kontserdi järel, et tal ei jätku sõnu, millega väljendada rõõmu pildi üle, mis tänukontserdi eelsel hommikul kirikus avanes. „See oli kirjeldamatu rõõm ja ma tahan väga tänada Hiiumaa kogukonda, tänu kellele see kirik korda saab,“ ütles preester.

Moskvas valatud kell

Puski kirik ehitati aastatel 1889–1891. Viimane jumalateenistus peeti kirikus 1944. Kiriku kell võeti tornist alla 1974 ja pandi Emmaste kirikusse üles aastal 1987. Pole teada, kus kell oli vahepealsed 13 aastat. Kella Emmaste kirikusse viinud Uno Piil mäletab, et nad tõid selle kusagilt kuuri alt.

Kellal on ikoon, millel kujutatud jumalaema koos jeesuslapsega ning tekst, mis selgitab, et kell on valatud Moskvas Dmitri Samgini tehases ja kaalub 10 puuda ehk 164 kilogrammi [Вылит в Москве на заводе Дмитрия Самгина Весу 10 пуд].

Sotsiaalmeedia grupi ekspert Tõno Püssim ütles, et kella valamise ajavahemik 1838–1872, see oli aeg, mil tehast juhtis Samgin, viitab sellele, et kell on toodud mõnest kirikust, mis sai endale uuema või suurema kella.

Neljapäeval võeti seni Emmaste kiriku tornis rippunud kell alla ja toodi Puski kirikusse. Emmaste kirikus heliseb nüüd kell, mis sõjaaastatel maasse peideti ja unustati ning mille asukoha leidis USA rahukorpuslane Douglas Wells 1994. aastal.

Laupäeval õnnistas Puski kiriku kella preester Aabraham. Lähiajal paigaldab restauraator Juhan Kilumets selle kiriku kellatorni.

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.