Tärkma ohvritamm

Puudesse on eestlased alati austusega suhtunud. On usutud, et puudel nagu teistelgi elusolenditel on hing. Erilisemaid puid peeti pühaks ja neilt paluti eestkostet, viies ohvriande. Pühapuudeks on Eestis kõige sagedamini peetud tammesid, pärnasid ja mände. Puu jumaldamisel ei saanud siiski määravaks niivõrd tema liik, vaid kuju, asukoht või seotus mõne tähtsa sündmusega.

Hiiumaal arvati, et Ülendi niinepuu Kõpus ravib nahahaigusi, kui haigelt kohalt  rebida riideräbal ja naelutada see puutüve külge. Hiiu saare teise pühapuu,  Tärkma ohvritamme puhul ei ole teada, mille jaoks ja mismoodi täpselt  ohverdati.

Siinne kliima võimaldab tammel (Quercus robur) elada umbes 700 aasta vanuseks. Eesti kõige vanemad puud ongi tammed. Vanarahvas ülistab nende eakust väitega, et esimesed 300 aastat kasvatab tamm kõrgust, järgmised 300 aastat jämedust ja siis seisab veel 300 aastat niisama. Tärkma pühapuul arvatakse vanust olevat üle 600 aasta. Tema kõrgust on ilmselt piiranud meretuuled- see ei küündi üle 11 meetri. Puu on aga jäme. Rinnakõrguselt (1,3 meetrit) mõõdetuna on ta ümbermõõt veidi üle viie meetri.