Barokk-stiilis Suuremõisa lossi ehitas 1755-1760 krahvinna Ebba-Margaretha von Stenbock (sünd. De la Gardie).
Krahv Jacob Pontus Stenbock, kes päris mõisa oma emalt, loobus võlgade tõttu 1796.a Suuremõisast ning uueks omanikuks sai parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni 1920.a, mil mõisad riigistati ja peahoones alustas tööd kool.
Lossis on mõisa ajalugu tutvustav muuseumituba, kohvik ja suveniiripood. Lisaks kaunile interjöörile ja põnevale ajaloole saab tutvuda Hiiumaa Ametikooli aiaga, inglise stiilis pargiga ning teiste mõisahoonetega.
Mõisas pärast mõisa aega
Mõisa toimimine eravalduses oleva põllumajandusüksusena sai 1920. aastaks läbi. Riigistatud hooned vajasid hoolt ja kasutamist, maad hooldamist. Suuremõisa uhkel hoonete kompleksil aitas kestma jääda koolide paigutamine peahoonesse. Esialgu oli selleks väike erakool, siis valla kool ja seejärel Suuremõisa 8-kl kool, mis töötab siiani mõisa põhjapoolses tiibhoones põhikoolina. 1977. a alustas mõisa peahoones tööd Putkaste sovhoostehnikum. Viimasest kasvas välja tänane Hiiumaa Ametikool. Kõrvalhoonete saatus on olnud väga erinev ja mitmed neist seisavad varemeis või ootavad oma aega nagu näiteks mõisa tall ja jääkelder. Tallmeistri maja renoveeriti 1980. aastail ja võeti kasutusele kutseõppes ning hiljem eraettevõtluses. Suurest aidast on ehitatud spordikompleks. Kunagises mõisateenijate majas tegutseb mitu erinevat käsitöökoda. Rida maanteeäärseid majandushooned, sh juustukoda, on pakkunud ruume kauplustele, baarile, juuksurile, noortekeskusele, pangale.
2020. aastast tegutseb hoones Pühalepa Vaba Aja Keskus. Hoonetevaheline siseõu leiab kasutamist vabaõhuetendusteks. Mõisa saalides, pargis ja peahoone treppidel toimuvad kontserdid, pulmad, sünnipäevad ja teised üritused. 1993. aastal peeti esimesed Suuremõisa lossi päevad, 1990. aastate keskel filmiti siin Hiiumaa 1931. aasta laulupäeva toimumist K. Petäjäniemi filmile „Põletav armastus“. 1997. aastal korraldasid president Lennart Meri ja pr. Helle Meri lossis vastuvõtu Hiiumaa rahvale. Ungern-Sternbergide suguvõsa sadakond liiget kohtusid samas 2001. aastal. Suuremõisa võtab aktiivselt osa ka 2005. aastal käima lükatud mängust „Unustatud mõisad“.
Galerii
On peatus teekonnal:
Sulle võib veel huvi pakkuda: