Käina köstrite talu ja Rudolf Tobiase sünnikodu

Esimesed köstrid asusid Käina kiriku juures ametisse juba 17. sajandil. Köstrikoht sarnanes esialgu tavalisele aitade, lautade ja rehielamuga Hiiumaa talule. Mandrilt 1830. aastatel siia tööle kutsutud köstrile ehitati aga juba uus alevitüüpi elumaja. Samast või isegi varasemast ajast pärineb ka õue keskel olev kivist kelder. Alates 1930. aastatest kirikule enam köstreid ei palgatud ja maja oli kasutusel tavalise elamuna. 1948. aastal asutatud kolhoosi “Käina Säde” juhtkond võttis vastu otsuse kohandada köstrimaja õuel asunud vana rehielamu ümber  ühismajandi sigalaks ja kanalaks. 1950. aastatel plaaniti kõik hooned lammutada, kuid mõte ei teostunud ja 1959. aastal kinnitati elumajale tahvel, mis ütles, et tegu on helilooja Rudolf Tobiase sünnimajaga. 1973. avati samas tema elu ning loomingut tutvustav muuseum. Puust ait, mis on siia üle toodud Rootsikülast juba muuseumirahva poolt, sarnaneb köstrikoha omaaegsele aidale, mis nagu rehielamugi olid ajaga hävinud. Ka tuulik, mille esialgne asukoht oli Käina lahe äärsel karjamaal, on asendatud Emmaste Ole külast pärit veskiga alles 2003. aastal.