Oota, ma lähen toon posti ära

17 sept. 2022
Oota, ma lähen toon posti ära

Küll oleks hea kui keegi välja arvutaks, kumb keskkonnale suurema jalajälje tekitab, kas sõpradega sotsiaalmeedias suhtlemine või vana hea kirjavahetus paberil. Hoolimata langetatud puudest ja kulutatud kütusest, arvan, et kirjade saatmine on ikkagi loodussõbralikum ja inimsõbralikum niikuinii.

Kirja või postkaardi saatmiseks tuleb rohkem vaeva näha, aga sestap on ka mõlemapoolne rõõm suurem. Paberit ja ümbrikuid saab taaskasutada ja ise teha ja kaunistada. Need ajad on möödas, kui ümbrik pidi kinnitatud standardile vastama – täna võin ma ka lepalehele margi peale kleepida ja selle linna poole teele saata. Näiteks mõnele sõbrale, kes lepalehti ammu näinud ei ole. Peakski proovima.

Hiiumaale kirju saates saab igasugu asju proovida, näiteks kirjutada saajaks ainult talu nimi või ainult eesnimi koos küla nimega, jne. Kõik tulevad kohale. Kui ma seda eelmisel sügisel ühele Emmaste postkontoris töötanud naisele rääkisin, siis ta arvas, et see on tühiasi. Neile tuli kunagi välismaalt kiri aadressiga Raivo, Hiiumaa ja nad “ajasid selle ka paika”. Pean küll tunnistama, et mul on paar asja katsetamisega kaduma läinud – Rootsist koos postkaardiga saadetud väikesed šokolaadid on kolm korda ära söödud ja peale seda ümbrik teibiga kinni kleebitud. Ükskord varas küll halastas ja jättis ühe šokolaadi alles, aga teise sõi ikka ära.

Nagu näha, ma postifirmadele sisuturunduse tegijaks ei sobi, aga üht uut teenust tahaks küll kiita. Nimelt on nüüd nii, et kui elad postiasutusest kaugemal kui 5 km, saad postijoni koju kutsuda, et pakke või kirju saata või vastu võtta ja isegi selleks, et marke osta. Saatmine vajab küll natuke osavust, mis ehk kõigile ei sobi, sest pakk tuleks Omniva kodulehel ära vormistada ja see tähendab, et maksad selle eest seal ära ka, aga mitte rohkem kui postkontoris. Oluline on, et see pole kullerteenus, vaid sama hea, kui läheksid ise postkontorisse. Esimest korda seda uut teenust proovides muutus olukord hetkeks küll koomiliseks, sest paki asemel sattusin postiautole vastu minema suure plekkkausiga, mis jättis mulje, et tahan just seda kellelegi saata.

Igatahes – autokütus jäi pakiautomaadi juurde sõitmiseks kulutamata, paki ümber olnud paberiks sai kasutada Hiiu Lehe juba läbiloetud värvilist külge ja isegi marki ei pidanud kleepima. Selle keskkonnakahjuliku jalajäljega on üldse nii, et teinekord saab mõne valikuga seda väiksemaks muuta. Ja arvutisõpradele saab ikka öelda: “Oota, ma lähen toon posti ära!”.

Kadri Taperson

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes

Oota, ma lähen toon posti ära

Loe veel

28.09.2022
Hiiumaa valiti taas maailma TOP100 kestlikuks sihtkohaks

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations avalikustas eile õhtul Ateenas selle aasta maailma kestlike sihtkohtade TOP100…

Loe edasi
26.09.2022
Suvi tõi Hiiumaale tagasi bussituristid, automatkajad pelgavad praamijärjekordi ja piletihindu

Hiiumaa turismiklaster viis augusti lõpul ja septembri alguses läbi Hiiumaa turismiettevõtjate küsitluse, mille eesmärk oli tuvastada, kuidas…

Loe edasi
23.09.2022
10 põhjust, miks Hiiumaa on ideaalne paik kalastuspuhkuseks

Hiiumaal on kõik vahemaad maksimaalselt poole tunni kaugusel, nii ei pea sa kulutama liiga palju väärtuslikku puhkuse aega…

Loe edasi