Vaemla mõisasüda

Vaemla mõisa pika ajaloo alguseks võib pidada rootsiaegset maade läänistamist, mil siinsed maad omandas 1576. aastal Rootsi riigi legendaarne väejuht Pontus De la Gardie. Juba 1582. aastast kuulus mõis aga Wachtmeisterite perekonnale ning jäi nende omandusse 165 aastaks. Hiljem on mõisa omanikud suhteliselt tihti vahetunud. Vaemla mõisas on elanud tähelepanuväärseid siniverelisi suguvõsasid, kellele Vaemla mõis on kuulunud.
Kultuuriajalooliselt väärtustab mõisa periood, mil siin viibis ja töötas esimene eestlasest professionaalne kunstnik Johann Köler (1826-1899). Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuna oli ta 1860-1870ndatel aastatel Venemaa keisri tütre suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetajaks. Samaaegselt tegi Köler ka tänuväärset tööd kodumaa heaks, mõjutades oluliselt Eesti rahvuslikku ärkamist.
1863.-1864. aastal Eestis reisil olles külastas Johann Köler ka Hiiumaad, peatudes tolleaegse mõisaomaniku Karl Jakob Rudolf von Gerneti kutsel Vaemlas (samad isikud leiavad kajastamist ka J.Krossi raamatus “Kolmandad mäed”). Kunstnik tegi siin viibides visandeid mitmetele maalidele (“Hiiu naised kaevul”, “Hiiu talumees kirvega”, “Õnnistav Kristus”).
Teinegi tuntud isik Eesti kultuuriloost on lähedalt seotud Vaemla mõisaga. Siin sündis ja kasvas helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog Ado Velmet (Adolf Villmann 1910-1974), kuid nii tema sünni- kui noorpõlvekodu on hävinud.