Uuejärve neeluauk

Neeluaugud, mida rahvas on tabavalt nimetanud ka kurisuteks ehk kurjadeks suudeks, kujutavad enesest karstivorme. Hiiumaal, eriti selle lõunaosas, on karst üsna levinud. Uuejärve neeluauku ümbritsevates metsades teatakse olevat mitmeid teisigi suuri karstilehtreid.
Karstinähtuse põhjustab mitme teguri koosmõju, tähtsaim neist on aluspõhjakivimi suhteliselt hea lahustuvus vees. Eestis esinevad karstinähtused peamiselt aladel, kus aluspõhjaks on dolomiitsed lubjakivid ja lubjakad dolomiidid.
Vees lahustunud kivimist jäänud tühikute kaudu neeldub pinnavesi maasse. Eriti ilmekad on karstilehtrid(alad) kevadise suurvee ajal. Teatud tingimuste kokkulangemisel võib suurem kogus lumesulamisvett üsna kiiresti karstilehtrist neelduda. See on ka põhjuseks, miks vanarahvas nimetas karstinähtust “kurjaks suuks” ehk kurisuks: näis, nagu oleks kellegi kuri suu augu põhjas vee neelanud. Mõnedes legendides on juttu sellest, kuidas kurisusse neelduv vesi viib kaasa mõne eseme, looma või isegi inimese. Tihtipeale seostatakse siis neeldumise kohta mingi teise kohaga tükk maad eemal, kus vesi jälle maa peale voolab.