Suursadam

Suursadama arengulugu algab 16. sajandi teisel poolel, mil Rootsi kuningas Johan III läänistas Sääre külast kahe adramaa suuruse maatüki aadlik Hans Wachtmeisterile sadamasilla ja lubjaahju ehitamiseks. Sellega pandi alus lubja tootmisele ja väljaveole. Ühendust peeti Stockholmi ning teistegi Läänemere sadamatega, aastast 1638 oli siin ka tollipunkt.

Hollandlane Erasmus Jakobson rajas 1680ndatel aastatel siia laevaehitusettevõtte, mis parun Ungern-Sternbergi omanduses tegutses veel 19. sajandilgi. Siin valmisid esimesed suuremad kolmemastilised ookeanipurjekad “Hioma” ja kaks “Andreast”.

Sadama ajalooline saksakeelne nimi on Tiefenhafen ehk “sügav sadam”. Ilmselt saigi piisav sügavus sadama asukoha valikul määravaks, kuna Hiiumaa rannaäärsed veed on üldiselt väga madalad.

Sadamahoonetest on endisel kujul säilinud 18. sajandil ehitatud suur ait, mille baasil on arenemas väike merenduslik ekspositsioon.

Sissesõiduvärava kõrval olevad vanad ankrud viitavad siinse paiga seotusele meresõidu kõrgaegadega. 17.-18. sajandil oli Suursadam tuntud purjelaevade ehitamise keskus, mida teadsid kõik Läänemere maad. Tänapäevalgi tegutseb siin laevaremondiettevõte ning ehitatakse erinevaid puidust paate, tegeldakse ka rannakalanduse ning kalatöötlusega.