Õngu küla

Vanim kirjalik märge Õngu (ka Öinigu, Ennige jms) küla kohta pärineb aastast 1583. Külast voolab läbi samanimeline oja, mis suubub paisjärve kaudu Mardihansu lahte. Juba 16. sajandil töötas sellel vesiveski. 1990. aastal rajati sama koha lähedale kalakasvatus ning korrastati paisjärv. Veskiteenust, küll mitte enam vee jõul toimivat, pakuti külas veel 20. sajandi keskelgi. Praegu asub siin vaatamisväärsusena üks saare väiksemaid tuulikuid. Ajaga kujunes Õngust tüüpiline Hiiumaa rannaküla, kust sirgus nimekaid meremehi ja laevaehitajaid nagu Hanslepad, Vanaseljad, Timmelmannid, Engsod jt. Küla rannas oli aastaid puidu väljavedamiseks mõeldud laadimisplats.

Aastatel 1937-1939 ehitati Õngu külas 35 m pikkune kolmemastiline mootorpurjekas „Alar”, mis on Eestis tehtud vanadest tänaseni säilinud puulaevadest suurim. Sellest külast pärit Ingel Timmelmann-Pork (1855-1937) on andnud aga Hiiu nime Tallinna Nõmme linnaosa asumile.

Praegu köidab külas tähelepanu männimetsas paiknev liigirikas rododendroniaed (eravaldus), kus kasvab muidki haruldasi taimi. Enne viimast sõda tegutsenud baptistide palvemaja hoone on ära veetud, kuid kohaliku ehitaja  August Lundi (1890-1969) poolt 1930. aastatel projekteeritud ja ehitatud perekond Vanaselja elumaja nagu mitmed teisedki vanemad küla ehitused on taastatud või korras hoitud.