Kummistu kalmistu

Kummistu kalmistu on rajatud 19. sajandi keskel – vanimal säilinud hauatähisel (Ingel Baio (Paju) haud) on kirjas 20. oktoober 1851. Kalmistule maeti pool sajandit, kuni see madalate maade keskel asuv künkake enam rohkem ei mahutanud. 1900. aastate algusest asub uus, seni kasutusel olev Pühalepa kalmistu Kerema maantee ääres Suuremõisas. Kummistu surnuaia üldpindala on 0,56 ha. Säilinud on umbes 400 hauatähist, kalmukohti oli surnuaias üldse umbes 1300, viimane säilinud daatumiga hauatähis kannab kuupäeva 5. märts 1924 (Ann Liik). Praegu on enamik haudu hooldamata. Peale hauatähiste on vaadeldavad paekivist laotud väravapostid (0,8 x 0,8 m) nii ida- kui ka läänepoolsel sissepääsuteel ning Pühalepa pastori Sengbuschi  (Pühalepa pastor 1822–1877) püstitada lastud mitme meetri kõrgune massiivne raudteerelssidest rist kalmistu keskel. Ristil on kirjad PÖHHELEPPE KIRI-  KOAIDA ja ВОСПИТАННИКИ К[ОМИССАРОBСКОГО ТЕХНИЧЕСКO- ГО УЧИЛИЩА]. Pooled tähed on välja langenud, pikitalale asetatud kiri märkis risti kinkijaid – Peterburi tehnikakooli õpilasi. Selle kooli direktor oli Pühalepa pastori poeg Johannes von Sengbusch. Teksti lõpus oli kunagi ka aastaarv, aga see pole meieni jõudnud. Kummistu kalmistule maeti ainult talupoegi. Sakstest on kalmistu edelanurka sängitatud pastor Alexander von Sengbuschi perekonnaliikmeid. Surnuaed annab läbilõike omaaegsest kogukonnast, on köstreid, kõrtsmikke, tislereid, kiriku orelimängija, mitmesuguseid meistrimehi, talupidajaid, vabadikke ja vallavaeseid. 2016. aastal korrastati Pühalepa valla jõududega tee, mis viib maanteelt kalmistule, ning ka surnuaed ise puhastati võsast ja risust.