Kõpu tuletorn

Kõpu poolsaarest 9-10 kilomeetrit põhja pool asub kurikuulus Hiiumadal ehk Suurrahu (saksa keeles Neckmansgrund), mille karidel on hukkunud paljud laevad. Juba 15. sajandi II poolel otsis Hansa Liit aktiivselt võimalusi selle ohtliku koha tähistamiseks, kuna Hiiumaa läänerannikust möödus Läänemere tähtis laevatee. Tallinna magistraadil õnnestus siinselt maavaldajalt Saare- Lääne piiskopilt luba maamärgi ehitamiseks Kõppu saada alles 1500. aastal. Asukohaks valiti Kõpu poolsaare (ja tegelikult kogu Lääne-Eesti) kõrgeim, 68 meetrit üle merepinna ulatuv mäetipp, mida hiljem hakati nimetama Tornimäeks. Mitmeid järgnevaid aastakümneid väldanud ehitustöid takistas oluliselt vahepeal Hiiumaale jõudnud katk. On aga teada, et 1531. aastal oli torn oma esialgsel kujul valmis. Ligi 8 meetri laiune ja 20 meetri kõrgune õõnsuseta maamärk oli ehitatud tahumata raudkividest. Pikksilm oli neil aegadel veel leiutamata ning torn pidi olema palja silmaga nähtav mitmekümne kilomeetri kauguselt.

Tuletorniks ehitati Kõpu vana paak ümber alles 1649. aasta sügiseks. Tuld põletati torni otsas lahtisel raudrestil, puude ülesvinnamiseks kasutati vintsi ning tulevalvajad tõusid torni tippu mööda torni väliskülge kulgevat puittreppi. 180-päevase valgustusperioodi jooksul läks tuleroaks ümmarguselt 1000 sülda puitu. Alates 1805. aastast hakati puude asemel põletama kanepiõli. Hiljem ehitati torn kõrgemaks, uude lambiruumi seati üles poleeritud messingist peeglid ja nende ette 25 õlilampi nii, et valgus kolmest küljest merele paiskus ja selge ilmaga kuni 55 versta kaugusele paistis. 1854. aastal hakati torni valgustamisel kasutama petrooleumi ning 1860. aastal vahetati senine peeglitele tuginev süsteem Fresneli dioptriliste prismade ja petrooleum- hõõglambi vastu. Pariisi maailmanäituselt osteti 1900. aastal uus pöörleva optikaga masinaruum. Teise maailmasõja ajal sai majakas kannatada, kuid kohe pärast sõda see taastati, esialgu plinkivana, hiljem pöörlevana. 1963. aastal asendati atsetüleen- gaasivalgus elektriga. Praegune süsteem töötab 1981. aastast.

Kui tuletorn 1810. aastal kroonu haldusesse võeti, järgnes sellele hulk ümberehitamisi. Torni sisse raiuti 69 kõrge astmega trepp. Tänapäevane Kõpu tuletorn on 37 meetri kõrgune, kivitrepile järgneb 48-astmeline puutrepp. Suurim nüüdisaegne ehitustöö majaka juures tuli ette võtta 1980-ndate aastate lõpus, mil varisemisohtlikuks muutunud hoonele valati ümber tugev raudbetoonist “särk”. See kindlustas ehitise, säilitades samal ajal ka torni ajaloolise välimuse.

Kõpu on vanuselt kolmas töötav tuletorn maailmas, Eestis aga konkurentsitult esimene. Hiidlaste jaoks kodusaare sümboliks kujunenud majakast paistab tuli merepinnast 102 meetri kõrguselt hea nähtavuse korral pea 50 kilomeetri (26 meremiili) kaugusele.