Kõpu küla

Kõpu (varem Dagerort) nime kannab 21 km pikkune poolsaar Hiiumaa lääneosas. See nimi on saanud tuntuks aga ennekõike Eesti vanima tuletorni järgi, mida hakati ehitama Hiiumaa kõrgeimale mäele juba 16. sajandi alguses. Samanimelise küla kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated 1565. aastast, inimasustuse jäljed ulatuvad seevastu tuhandete aastate taha. On leitud 15 kiviaja asulakohta, millest osa ka Kõpu küla maadel. Sealt on välja tulnud mitu kivikalmet ja lõkkeaset, luust nooleotsi, muinaspõldude jäänuseid, rauatöötlemise koht jms. Tänase Kõpu küla tekkimise üheks põhjuseks on peetud eluasemete loomise vajadust tuletornivahtidele ja teenistujatele. Ka 17. sajandist teadaolevat, tänaseks hävinud väikest Kõpu mõisa siinsamas lähedal on seostatud tuletorni inspektoritega. 1917. aastaks oli külas juba 32 talu, 1959. aastal 130 põliselanikku, 2019. aastal aga vaid 43. 1873. aastal ehitati Kõppu esimene kool, millel on olnud mitmeid erinevaid nimesid ja õppevorme. Nüüd asuvad kooli hoonetes nii noortekodu kui avatud pansionaat eakatele. Külatee ääres 1933. aastal valminud nelipühilaste palvemaja võeti paarkümmend aastat hiljem kasutusele rahvamajana, siis kaupluse ning hiljem eramajana. Külatee ääres püüab endiselt pilku Hiiumaal üsna haruldane külakaev koos selle juurde ehitatud pritsikuuriga (hiljem pesurulli kuur).