Helmerseni kivikülv

Kümmekond tuhat aastat tagasi jäi viimasest jääajast siia maha hiigelmõõtmetega rabakivipank. Olles liiga suur, et tervikuna ilmastikuoludele vastu panna, lagunes see hiidrahn ajapikku kaheksaks suureks ja hulgaks pisut väiksemaks tükiks. Need kivikamakad jäid mannerjää taandudes üsna lähestikku, mahtudes ära poole hektari suurusele maa-alale. Terasel vaatlemisel võib aru saada, milline tükk ja mis pidi naabertükiga kokku sobib.

Nüüdseks on Hiiu saar need rahnud ammu omaks võtnud, kadakad ning männid-kuused ümber ja sambla selga kasvatanud.

Seda imetlusväärset kivide ansamblit tuli kahel korral, 1871. ja 1879. aastal Hiiumaale uurima Eestist pärit baltisakslane, Peterburi Mäeinstituudi professor ning Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geoloogiakomitee esimene esimees Gregor Helmersen. Ta pidas kivikülvi sedavõrd tähelepanuväärseks, et nimetas kivide grupi ilmekaimaks rändrahnude kogumike näiteks. Mälestus Helmersenist on jäädvustunud tema poolt uuritud kivikülvi nimes.