Emmaste kirik

Vanimaks pühakojaks Emmastes oli Sõru puukabel, mis Emmaste iseseisva kirikukihelkonna tekkimise ajaks 1866. aastal oli tarvitamiskõlbmatuks muutunud. Uue kiriku ehitamiseks eraldas Emmaste mõisa omanik Brevern De la Gardie oma maadest Nõmme männiku, mida nüüd nimetatakse Kirikumännikuks. Immanueli kirik valmis 1867. aastal, esimese pastorina astus ametisse Ferdinand Luther. Kaua aega oli koguduse pastoriks misjonitööga kuulsust teeninud Theodor Embeck.

Emmaste kirik on üks nooremaid luteriusu pühakodasid Hiiumaal. Meremärgina omas ta siinsete randlaste jaoks ka praktilist otstarvet. Kunstiväärtustest on tähelepanuväärseim Tõnis Greinzteini (1863-1916) altarimaal “Ülestõusmine” 1900. aastast.

Omapärane on Emmaste kiriku kellade lugu. Algul oli kirikul kaks kella, mis aga Esimese maailmasõja puhkedes ära viidi ja
ilmselt suurtükikuulideks sulatati. Peale sõja lõppu kogusid ettevõtlikud Emmaste ümbruse elanikud raha ja lasid valada uued.

Harju Tooma Johannes ei soovinud kellade toomise eest muud, kui et tema matustel löödaks tasuta kella. Teise maailmasõja ajal peitsid inimesed kellad ära, kartes eelmiste saatuse kordumist. Nüüdseks on üks neist üles leitud.