Võrratu metsvaarikas, külluslike aromaatsete viljade kandja ning tõelise maitseelamuse pakkuja.
Hoolimata okkalistest vartest, mis siit-sealt kriipse-kraapse nahka süvendavad, on see hullutavalt maitsvate marjadega taim nii vastupandamatu, et väike kriim käsivarrel või jalal tundub seejuures tühine ning pigem ‘’vaeva’’ väärt olevat. Metsikutes oludes kasvanuna on metsvaarika maitse ning aromaatsus veelgi tugevam ning toitainesisaldus rikkalikum kui koduaia kultuursel sõsaral. Arvatakse, et palju vaarikaid tähendab kuiva suve.
Vaarikat peetakse lahkuse sümboliks. On arvatud, et tema marjadest saadud punane mahl äratab veres oleva energia, mis läbi südame voolates kannab kehasse laiali armastust, toitaineid ning lahkust.
Metsvaarikas eelistab kasvuks lämmastikurikast mulda ning palju-palju valgust! Kasvamas võime kohata teda suurte populatsioonidena raiesmikel, lagendikel, metsa äärtes ning ka kraavides. Säilitamiseks korjatakse nii marju, noori lehti, võrseid kui ka juuri. Esimesel aastal sirgunud võrsed suunavad kogu energia tugevate juurte kasvatamiseks, et juba järgmisel aastal meid maitsvate viljadega kostitada! Parim aeg lehtede korjamiseks on juunis-juulis kui vaarikas õitseb. Korjeks sobivad enim esimese aasta taimedelt sirguvad lehed. Marjad valmivad juulis-augustis.
Vaarikamarjades leidub nii erinevaid B-grupi vitamiine, C-vitamiini, kiudaineid, antioksüdante, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi kui ka rauda. Marjad mõjuvad janukustutavalt, rahustavalt, söögiisu tõstvalt ning ainevahetust ja seedimist soodustavalt. Lisaks on nad oksendamis- ning põletikuvastase ja valuvaigistava toimega.
Lehtedes sisalduvad C-, A-, ja E-vitamiin, fosfor, magneesium, kaltsium, raud, kaalium, erinevad antioksüdandid ning palju muud! Vaarikalehtedest valmistatud tee mõjub pea-, menstruatsiooni- ning kõhuvalu vaigistavalt. Omistatakse talle ka väsimust, külmetushaigusi ning kehvveresust leevendavat toimet! Vaarikate kõrge puriinisisalduse tõttu ei soovitata neid tarvitada podagra ning neerupõletike põdejatel.
Metsiku vaarika marjade maitses saavad kokku värske mahlane magusus üheskoos tasakaalustava kerge hapukusega. Puudu ei jää ka väike krõmps element pisikeste seemnete näol. See on midagi nii eksklusiivset, et suuremas osas leiab see mari värskelt nopituna tee otse suhu, mitte potti või purki! Küll aga sobib ta imeliselt toormoosiks pannkookidele või pudru peale. Marjaseks lisandiks muffinitesse, kookidesse, magustoitudesse või ka imeliseks värskendajaks smuutidesse, sorbetti või šokolaadiküllasesse vahtu.
Vaarikalehtedest valmistatud tõmmisega juukseid loputades taastub nende tume värv. Külma tõmmist saab kasutada kui näovett või tupsutada sellega raskesti paranevaid haavu. Tõmmisega niisutatud vatitups aseta silmalaugudele paistetuse leevendamiseks.
Õrnalt muljutud vaarikalehti või lehemahla määri kriimustustele, vistrikele või haavanditele ning jäta toimetama vähemalt 20 minutiks. Ravitoimeks korda protsessi kuni 3 korda.
HOMMIKUEINE VAARIKATEGA
Mõnusaks hommikuseks värskendavaks kõhutäiteks valmista chia-magustoit vaarikatega! Selleks nopi peotäis värskeid metsvaarikaid ning pressi need kausis kahvliga pudruks. Lisa umbes 100 ml kookoskreemi, 1 supilusikatäis chia-seemneid ning purustatud värsket piparmünti. Magususeks lisa vastavalt maitsele vedelat mett või agaavisiirupit, hapukuseks veidi laimimahla. Sega kõik omavahel läbi, vala klaasi ning aseta vähemalt tunnikeseks külma. Serveri värskete vaarikate, piparmündi ning lavendliõitega!
Hiiu Leht
Loo ja foto autor: Kaisa Kääramees
Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.