Kolm matkarada, kus tunnetab saare hinge

04 aug. 2023
Copy of Kaibaldi-nõmm-2-visit-estonia__ivopanasjuk

Hiiumaaga saab külastaja tutvuda nii, et ise ei peagi oma pead vaevama teekonna väljamõtlemisega. Sama ka kohaliku elanikuga – ega ei ole ju kõiki kohti läbi käinud ja näinud. Alustuseks tasub minna lehele hiiumaa.ee/teekonnad või loodusegakoos.ee ja võtta ette mõni teekond kas autoga, rattaga, jalgsi või siis jupiti bussiga – seegi on võimalik. Teekondi ja matkaradasid on mitmesuguseid: pikim, 234 km, on RMK kogu Hiiumaad kattev matkaradade võrgustik, lühim vast ehk Orjaku külaseltsi muulirada maailma kõige ilusamas Orjaku sadamas.

Tuletorniring. Omaette lugu on Tuletorniringi sünd. 1992. aastal saabus Hiiumaale Ameerika Rahukorpuse lähetusel Douglas Wells, täis indu käised käärida ja põllumajanduse edendamiseks labidas Putkaste mulda lüüa. Üsna pea selgus, et põllumajandus elab oma elu ka ilma Ameerika abita, küll aga polnud turism kui selline isegi veel lapsekingades. Douglas sai Rahukorpuselt turismi arendamise toetuse, millest sündis viidastatud teekond Tuletorniring ja seda tutvustav raamat. Douglas on oma Hiiumaa-elust raamatu kirjutanud, ja kirjutanud mõned laulud, näiteks “Ma ei räägi eesti keelt”, millega oli mitu nädalat Eesti top-kümne tipus. Hiiumaalt lahkumisel kinkis tollane Maavalitsus talle tänutäheks Salinõmme suure rändrahnu. Tuletorniringi teekonna leiad siit.

Kaibaldi liivik ehk Hiiumaa Sahara on üks saare tuntumaid kohti, kuhu ometi ühtegi viita suunda näitamas ei ole. RMK Lääne-Eesti piirkonna juht Aili Küttim ütleb, et Keskkonnaamet kaitsealadele ei suunagi. “Turistid tahavad liivikut külastada”, aga looduskaitsjad peavad arvestama, et inimeste käitumine võib kaasa tuua suurenenud tuleohu sihtkaitsevööndis. Seal ei ole ju ka autodele suurt parklat”. Ometi on liivik huvipakkuv just oma erakordsusega, keset metsa oleva suure liivalagendikuga, mida mujal Eestis ei olegi. 

Liivik tekkis pärast teist maailmasõda, kui Kärdlas paiknes vene sõjaväe tankipolk (sellest jäi ka Kõrgesaare maantee äärsele Kärdla osale nimi Polgu). Tankid tegid oma manöövreid lähedal asuval põlendikul, mistõttu kündsid liivapinnase põhjalikult segi. Tankid läksid, liivik jäi. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut. Iseasi, kas inimtekkelise looduskoosluse säilitamiseks on inimese täielik eemal hoidmine oma eesmärki täitev. Liivikule minemiseks on siiski võimalus olemas. RMK üks matkaradadest viib läbi Kaibaldi nõmme põhjaosa. Kärdla poolt Kaibaldi liivikule jõudmiseks tuleb üles võtta teeots, mis algab Ristimäe lähedalt. 

Kärdla linn on hõlpsasti läbitav nii jalgsi kui rattaga. Kärdla asula ajaarvamine algab 1830. aastast, kui saare valitsev perekond Ungern-Sternberg ehitas siia tollal impeeriumi loode-osa suurima kalevivabriku. Et vabrikule oli vaja töölisi, planeeriti oma aja kohta eesrindlik aedlinn. Kaasaegse tööstuse käimas hoidmiseks kutsuti vabriku juurde tööle meistreid kogu Euroopast – Kärdla oli vägagi rahvusvaheline linn. Sellest sai alguse ka kärdlalaste kui kohvilähkrite lugu. Nimelt võttis värvimeister August Briancourti proua ette vabrikutöölistele lõuna ajal kohvi pakkuda. Proua nimi ei ole ajaloole teada, küll aga jäi pidama kohvijoomise linnalik komme. 180 aastat hiljem kinkis Kärdla Eestile kohvikutepäeva traditsiooni. Vabriku viis tuleroana kaasa võõra väe käsi 1941. aastal. Vabriku mõju meie linnale on aga näha siiani. 

Kärdla ajalooliseks südameks saab pidada Vabrikuväljakut. Siit lahknesid tänavad vabrikutööliste majade ja linna toimimiseks vajalike asutusteni, mida vabrik ehitas või aitas kaasa nende toimimisele: haigla, kool, sadam, kirik, politsei. Kärdlale omaseid ja eripäraseid hooneid saad vaadata jalutuskäigul, mis on hiiumaa.ee kodulehel soovitatud teekonnana “Kalevivabriku jälgi otsides” või juhatavad sind tänavatel mitmele poole paigaldatud selgitavad tekstid. Valla tollane projektijuht Aivi Telvik ütleb kolm aastat tagasi paigaldatud teabetahvlite kohta: “Projektiga paigaldasime üle Hiiumaa 25 tahvlit, seal hulgas ka Kärdlasse. Meie linn on ajalooliselt ilusate majadega rohelusse mattuv aedlinn. Aga selle roheluse all on palju põnevat leida”. Jalgsi ja tõuksidega retki mööda Kärdlat korraldavad ettevõtjad ja Hiiumaa Muuseum. Retked algavad üldjuhul Vabrikuväljakul muuseumi Pika maja eest. Tark oleks varem kohale tulla, et veeta tunnike muuseumis ja hubases Baabade kohvikus.

 

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Copy of Kaibaldi-nõmm-2-visit-estonia__ivopanasjuk

Loe lisaks

12.02.2024
Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel: „Hiiumaast ja endast“

„Ute, ute, ute!“ hüüab Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel oma maja värava taga, kuid lambakarja asemel tormab…

Loe edasi
05.02.2024
Nelja Nurga galeriisse tasub sammud seada, kui on huvi Hiiumaaga seotud loomingu vastu

Nelja Nurga galeriisse tasub sammud seada, kui on huvi Hiiumaaga seotud loomingu vastu. Siinsed galeristid näevad palju…

Loe edasi
01.02.2024
Hiiumaa kunstiaasta teeb kõigist kunstnikud

Teema-aastate traditsiooni jätkates on Hiiumaal tänavu fookuses kunst, seda ennekõike Hiiumaalt pärit kunstniku Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva…

Loe edasi