Kolm erinäolist muuseumi kolmes Hiiumaa nurgas

Hiiumaa ajalugu on rikas tähelepanuväärsetest lugudest. Juba umbes aastatesse 500-600 on arvatud skandinaavlaste “Gutasaaga” jutustus, mille järgi suurel näljaajal Ojamaa (Gotland) ei suutnud oma elanikke ära toita ning 1/3 rahvast rändas üle Läänemere Eestisse Hiiu saarele.

Loosiga rännakule määratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relvaähvardusel sundida. Hiiumaa esmamainimine leidis aset 1228. aastal dokumendis, millega anti Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Selles nimetatakse Hiiumaad kui tühja saart: Quadam insula deserta.

Meie ise saame oma ajalugu arvata juba Suurest Paugust alates, nii umbes-täpselt 455 miljonit aastat tagasi, kui seda paika maakeral, kus Hiiumaa praegu asub, tabas üüratu meteoriit.

Endises Kassari mõisa valitsejamajas, kus sadakond aastat hiljem Voldemar Panso suviti peatuma hakkas ja oma raamatuid kirjutas, on praegu Hiiumaa Muuseumi Kassari filiaal. „Just meteoriidi langemisest inspireerituna koostasime püsinäituse  „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“. See tutvustab tavaliste hiidlaste saareelu oskusi, teadmisi ja kogemusi,“ ütleb Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo.

Minevik ja olevik ei ole siin asetatud ajateljele, vaid möödunut vaadeldakse pigem argielu arengute ning ilmingute kordumisena. Jääb see oluline, mis inimese elule siin saarel kaasa aitab või mis seda eri aegadel on ohustanud. Näituse ruumid on jagatud temaatiliselt nelja elemendi vahel. Ruumides olevad esemed ja lood toovadki silme ette saare põliselanike lihtsa, kuid saarelisusest mõjutatud elu. Tänapäeval nimetatakse sellist eluviisi jätkusuutlikuks, mistõttu on UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ tunnustanud Hiiumaad koos teiste Lääne-Eesti saartega säästliku elu näidisalana. See tähendab, et siin väärtustatakse ja hoitakse hariduse, kultuuri ning teaduse abil looduse ja inimese koostoimimise traditsiooni.

Väikestele külalistele on mängutuba ja muuseumi poest saab osta kohalikku käsitööd.

Sõru muuseum on Hiiumaa muuseumide seas nooruselt teine, asutatud 1999. aastal Milvi Vanatoa eestvedamisel, et koguda ja eksponeerida Sõruotsa omapärast merekultuuri ja traditsioone. Muuseum asub Sõru sadamas ja on kindlasti osa suvisest sadamamelust. „Rannarahvas on ikka elanud näoga mere poole, meie juures näeb laevamaale, laevaehituse tööriistu, silgutünni ja saab teada, mis on santsukast,“ ütleb muuseumi praegune juhataja Eve Ellermäe. „Vaatetornist saab piirivalvebinokliga naabritele, Soela väinale ja isegi Saaremaale pilgu peale visata,“ pakub Eve võimalusi interaktiivselt muuseumist rõõmu saada. Lisaks püsinäitusele saab hetkel tutvuda ka fotonäitusega Hiiumaa kroonimata torupillikuningast Torupilli-Jussist, Liia Lüdig-Algvere maalinäitusega ning näitusega huvitava saatusega mootorpurjekast „Alar“. Muuseumis on puhkenurk, kus külastaja saab korraks aja maha võtta, raamatut lugeda ja telefoni laadida. Teisel korrusel on kaugtöökontori võimalus ilusa vaatega sadamale ning maja taga on telkimisplats. „20. juulil on rõõm kutsuda kõiki Sõru Muuseumisse kuulama torupillimängijat ja Viljandi Kultuurikolledži õppejõudu Cätlin Mägi, kes on noodistanud ja sisse mänginud kõik Torupilli-Jussi säilinud lood ning koostanud koos Helen Kõmmusega Jussi lugude kogumiku „Paras paar“,“ annab Eve teada.

Hiiumaa Militaarmuuseum Tahkuna metsas avanes 2007. aasta 9. augustil täpselt kell 17  vägeva kõmakaga. Kukeraba patarei 180 mm ranna­kaitse­suurtüki toru sülgas veelkord tuld ja suitsu, ehkki surma­toovat laengut enam rauas ei olnud. „Algus oli, nagu elus tihti ette tuleb, seotud näiliselt vähetähtsate asjaolude kokkusattumisega,“ meenutab Ain Tähiste, MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts üks juhtidest. „Aastate eest leidsime Tahkuna metsast diiselgeneraatori jäänused, mida uurides saime teada, et Eesti Piirivalve Tahkuna kordonis oli samasugune masin täies töökorras olemas,“ räägib Ain. Diiselmootori saamiseks peetud läbirääkimiste käigus tegi major Mart Savioja ühtäkki pakkumise: „Mis te jahmerdate tühja-tähjaga, taotlege endale terve kordon,“ sest piirivalve oli parasjagu kolimas Kärdlasse. 

Sealt maalt on muuseum muutunud tõeliseks teadmiste varasalveks sõjaajaloo huvilistele ja mitte ainult. Neid, kes enne ei teadnud, saavad seal teada, kuidas 20. sajandil kolm Hiiumaast üle rullunud sõda on hiidlaste elu mõjutanud. „Need kolm sõda on esimene maailmasõda, teine maailmasõda ja külm sõda,“ loetleb Ain. „Ukraina sõda, mis meid mõjutab rohkem kui tahaks ja millest meil on väljapanek, toimub juba 21. sajandil.“

 Sõjamuuseumi väljapanekuteni juhatab Tahkunas õigel teeotsal toruga suunda näitav tank. Väljastpoolt paistab tank nagu päris, tegelikult aga on see osalenud kangelaslikes filmilahingutes linateoses „1944“. Et muuseumi teadurid teevad pidevalt uurimistöid Hiiumaa sõjaajaloost, siis on mitmed uuringud nähtavad veebis aadressil militaarmuuseum.ee. Pädevad giidid Urmas Selirand, Arnold-Aare Kivisikk ja Mati Lepna juhatavad huvilisi matkadel Tahkuna militaarrajatiste juurde nii maa peal kui maa all.

Hiiu Leht
Loo autor: Reet Kokovkin

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.