HIIUMAA KIRJANDUSFESTIVAL 2023
9.-10. juunil toimub taas Hiiumaa Kirjandusfestival, seekord Kärdlas Vabrikuväljakul.
Toimuvad vestlusringid kirjandusest ja raamatuesitlused, erinevad töötoad. Kohale tulevad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja mitmed tuntud eesti kirjanikud. Festivalil on ka muusikat, näitusi ja filme nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.
Taas on avatud Eesti kirjastuste popup raamatumüük. Esindatud on kirjastused Aadam ja pojad, Argo, Canopus, Eesti Raamat, Hiiu ÖKO, Ilmamaa, Lastekirjanduskeskus, Petrone Print, Rahva Raamat, Rahvusraamatukogu, Raudhammas. Kirjastuste telk on avatud reedel (9.06) kell 11-17 ja laupäeval (10.06) kell 10-16.
PROGRAMM
ESINEJAD
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Vaarik
Daniel Vaarik on kirjanik, ajakirjanik ja ettevõtja, keda tööülesanded on viinud Eesti ja Euroopa kõrgeimatesse võimu- ja ärikoridoridesse, aga ka väheglamuursematesse lihtinimeste elukohtadesse ja asotsiaalsetesse slummidesse. Olles uurinud ühiskonda pea igast võimalikust vaatenurgast, on ta omandanud läbinägelikkuse, mis võimaldab kirjeldada protsesside ja nähtuste algpõhjuseid ning olla üle pealiskaudsest seltskonnakroonikast. Vaariku avaldatud teoste nimekiri ei ole ehk nii pikk, kui mõnel teisel kirjandusfestivali külalisel, kuid tuleb arvestada, et suhtekorraldaja ja nõunikuna töötatud aastatel võisid mitmed tema kirjutatud tekstid ilmuda hoopis kellegi teise nime all. Viimasel ajal on Vaarik end peamiselt seostanud ajakirjandusprojektiga Levila ning Hiiu Lehega. Tema värskeim raamat aga tekitab kahtluse, et tegelikult oli ta hoopis president Kersti Kaljulaidi töövari.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk
Andrus Kivirähk on end Eesti kirjandusse sisse kirjutanud eelkõige Rehepapi ristiisana, kuid eestlaste ja eestluse kõverpeeglis võrdkujusid leidub tema teostes teisigi. Ivan Orav, Imbi ja Ärni, Ussisõnade Leemet, Oskar ja Kaka on vaid mõned tegelased, kes panevad kahtlema, kas Kivirähk ikka kirjutab väljamõeldud maailmast või on see reaalsusega nii läbi põimunud, et sellest on saanud uus tegelikkus. Tema huumor on nii vahe ja ühiskonna mädapaiseid läbistav, et tekib küsimus, miks ta hoopis kirurgiks ei õppinud. Lapsed ja loomad usaldavad teda vaistlikult, nii et arstiks oleks ta hästi sobinud. Oma teravat sõna kasutab Kivirähk tabavalt ka päevakajalistes kolumnides ning raadiosaadetes. Talle küsimusi esitades tuleb olla valmis, et vastus tabab bumerangina küsijat ennast ning paneb ühekorraga nii naerma kui nutma.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Saluri
Piret Saluri on tõlkija, kes on ka ise päris palju kirjutanud ning sageli selliseid tekste, millest keegi ei teagi, et need on tema sulest pärit. On Saluri rohkem diplomaat või kirjandustegelane, on keeruline vastata, sõltub sellest, kes vastab. Pikka aega president Lennart Meri protokolliülemana töötanud Saluri on tänini tunnustatud Eesti kultuurisaadik Soomes ning Soome kirjanduse maaletooja Eestis. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse elutööpreemia, kuid eelistab ise jääda tagasihoidlikuks ning rõhutab, et tõlkija töös on kõige olulisem autoritruudus ja mõttetäpsus. Salurile ei meeldi oma tõlgitud raamatutesse autogramme kirjutada, see-eest teeb ta kingitud raamatutesse väikese salajase märgi. Kas ta avaldab, missugune see on, tuleb temalt kirjandusfestivalil küsida.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal
Leelo Tungal kanti raamatu „Seltsimees Laps“ eest Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja. Sama raamatu ja selle põhjal vändatud filmiga tuli ta jõuliselt ka noorema lugejaskonna teadvusse, kes tema varasemast loomingust, luuletustest ja lasteraamatutest ehk kuulnudki polnud. Tungal on töötanud kõikides Eestis ilmunud laste- ja noorteajakirjades ning tema loomingulises biograafias oli 2022. aastal 4177 kirjet. Tundliku ühiskondliku tajuga kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning need kõnetavad ilmselt kõiki inimesi sõltumata sellest, missuguse lastetoaga lugejad ise on üles kasvanud. Kuidas olla hea laps, räägib Leelo Tungal loodetavalt ka kirjandusfestivalil.
Tiit Leito on veel üks silmapaistev Hiiumaa juurtega loodusemees Eesti loodusfotograafide ja -kirjanike seas. Nagu paljud teisedki looduse vaatlemise, uurimise ja kaitsmisega tegelevad inimesed, on ka Leito omandanud oskuse näha ja rääkida asjade olemusest, laskmata ennast eksitada sellest, mis pinnapealselt paistab. Oma loodusteaduslikes tekstides on ta kasutanud luulevormi ning luuletustes loodusteadlase teadmisi. Seda sügavmõttelisust võib näha ka tema loodusfotodel – ja mitte ainult fototehnilises mõttes. Ilmselt on Leito see eestlane, kes on külastanud kõige rohkem väikesaari Eesti rohkem kui 2200 saarest ja laiust. Hiiumaal ei ole ilmselt sobiv temalt küsida, missugune saar talle kõige rohkem meeldib, aga proovida võib.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Tiiu_Relve
Tiiu Relve on peamiselt tõlkinud saksa keelest ning eestindanud teiste suurkujude seas ka näiteks Kafka, Rilke ja Hesse teoseid. 2022. aastal sai ta Austria tõlkepreemia kaasaegse ilukirjanduse tõlke eest võõrkeeltesse, tõlgitud raamatuks oli Peter Handke romaan „Puuviljavaras ehk Ühe otsa reis Sisemaale“. Kui Relve midagi käsile võtab, teeb ta seda põhjalikult ning tahab enne teksti paberile panekut ise selle mõttest ja taustast üksikasjadeni aru saada. Tõenäoliselt sai sellest alguse ka tema huvi võõrkeelte vastu, sest ta lihtsalt ei suutnud leppida, et ei saa aru, kas ja mida välismaalased temast räägivad. Muuhulgas oskab ta väga detailselt rääkida Hiiumaa kohanimedest ja nende (väär)kasutamisest tänapäevases eesti keeles. Tasub küsida.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tootsen
Jaan Tootsen on publitsist ja toimetaja, kelle elutööks võib pidada Vikerraadio jutusaadete sarja Ööülikool. See omalaadne formaat on aidanud salvestada ja talletada paljude tänapäeva Eesti väljapaistvate mõtlejate ja tegijate sõnumeid. Saatesarja arhiiv on niimoodi kujunenud üsna oma nime vääriliseks vaimuvaramuks, kus on alles ja järelkuulatavad ka paljude meie hulgast lahkunud suurkujude loengud. Raadiosaatest käinud külalistest on Tootsen teinud ka mitu dokumentaalfilmi, mis laiendavad ja avavad portreteeritavate mõttemaailma ka visuaalselt. Kuidas Tootsen sellise idee ning selle teostamiseni jõudis, räägib ta ehk kirjandusfestivalil ise.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinij%C3%A4rv
Karl-Martin Sinijärv alustas karjääri alternatiivse noorluuletajana, kelle eksperimendid sõna, mõtte, kujundi ja vormiga pälvisid koheselt nii kriitikute kui avalikkuse tähelepanu. Hiljem tõestas Sinijärv, et tema mõttejõud ning tekstide sisu jõudsid kiiresti vormile järele ning sellest mööda. Töötades samaaegselt ajakirjaniku ja saatejuhina on tal alati olnud võimalus teiste loovisiksustega diskuteerida, neilt õppida ja ehk ka ise õpetada. Kirjanikuna peamiselt luuletajaks jäänud Sinijärvelt on tema ajakirjanikukarjääri jooksul ilmunud rohkelt publitsistlikke materjale, mille põhjal võib järeldada, et ta teab ilmast ja elust piisavalt palju ja põhjalikult, et oma seisukohti ka lühemates kirjandusvormides välja öelda.
Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Hargla
Indrek Hargla nimi seostub eelkõige raamatute ja filmide kaudu kuulsaks saanud apteeker Melchiori saagaga, kuid Hargla teoste nimekiri on oluliselt pikem ja mitmekülgsem. Lisaks ulme- ja kriminaalromaanidele on ta kirjutanud ka lühijutte, kogumikke, antoloogiaid ja alternatiivseid ajalookäsitlusi, ühtekokku üle 20 raamatu. Hargla on saanud ridamisi preemiaid ja auhindu ning võitnud viis korda „Apollo“ lugejate lemmiku auhinna eesti autori ilukirjanduse kategoorias ja 21 korda eesti ulmekirjanduse auhinna. Tema romaane on tõlgitud prantsuse, inglise, saksa, soome, ungari ja läti keelde. Kes tahab Hargla tegelikku nime ja tema enda lugu kuulda, saab Kirjandusfestivalil seda temalt küsida.
Hiiumaa kirjandusfestival 2022 galerii
1.-3. juuli 2022 Kärdla sadamas. Fotode autor: Toomas Kokovkin.
Hiiumaa kirjandusfestivali korraldab Hiiumaa teabekapital koostöös Kärdla linnaraamatukogu, Hiiumaa Kino ja Hiiumaa turismiklastriga. Hiiumaa kirjandusfestivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.