Karu tuli ujudes, angerjad praamiga

Tegelikult algas selle täpselt 73 480 neljagrammise angerjamaimu reis Hiiumaale Hollandist, kus nad Viiratsi angerjafarmi jaoks ette kasvatati ning asustamise jaoks strontsiumkloriidiga märgistati. Reis kestis kokku 48 tundi ja kolmapäeval, 6. septembril jõudis praamiga Hiiumaale 293,92 kilo angerjamaime.

Soonlepa lahe, ehk esimese asustamiskoha kaldale saabus angerjaauto kella poole kolme paiku. Reis kulges spetsiaalse auto luukidega paagis, mille kõrval seistes võis kuulda hoogsat mulinat. Mere ääres tehti üks paagi luuk lahti ning kalad voolasid mööda plasttoru mustadesse plastmassvannidesse. “Nagu veelõbustuspark,” tegid asustamisele abiks tulnud valla töötajad nalja. Angerjad siplesid kasti põhjas ja ajasid neid ümbritseva vähese vee vahule. Tegelikult võivad angerjad sedasi pool- või isegi täitsa kuival elus püsida mitu tundi, ent nii kaua vannist vette jõudmine ei võtnud. Soonlepas laaditi vannid ATV kasti ja sõideti sellega otse merre. Seal kallasid mehed angerjamaimud merre. Kukka ja Allika lahel aga tõmbasid nad jalga kalamehepüksid ning kahlasid põlvini vette vanne ujutama. Just nii see kõrvalt vaadates välja nägi.

Asustamispaigad valiti välja selle järgi, et kõigis neis lahtedes on vesi madal ja soe ning põhi mudane ja vetikane – nii on angerjail süüa. Samuti pole neis paikades kormorane ega muid kalatoidulisi linde. Vähemalt mitte oluliselt. Tekkis küsimus, kui vanad vette lastud maimud võiksid olla. “Keegi täpselt ei tea, aga umbes 1-3-aastased,” ütles Viiratsi angerjafarmi töötaja Karin Saar. See tundus mitmelegi üllatav, et nii väiksed kalad võiksid olla nii vanad. Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla selgitas, et angerjas ongi väga pika elueaga kala: “Kudemata võib ta elada 30-40- aastaseks.” Siia, Hiiumaa vetesse jäävad angerjad tõenäoliselt seitsmeks-kaheksaks aastaks, kuni saabub aeg minna tagasi Sargasso merre kudema. “Seejärel angerjad üldiselt hukkuvad, sest see on niivõrd kurnav tegevus,” ütles Tuuli.

Miks tagasi Sargasso merre? Sest mujal angerjad ei koegi.

Niisiis, on nende elupäevad siin Hiiumaal loetud? Tõepoolest, asustamine ei tekita ega saagi tekitada Hiiumaale igavest angerjavaru, kuid rikastab üksjagu, on projektijuht Liili Eller veendunud. “Kõik need neljagrammised kalad ju kasvavad mitmekilosteks, sellest jagub ikka pikaks ajaks,” usub ta. Enne, kui neid päriselt püüdma saab hakata, läheb aega. Asustatud maimude mõõtu kasvamine võtab 7-8, parimal juhul 5-6 aastat aega. Eller on salamisi lootusrikas, et kõik angerjad ei tahagi Sargasso merre kudema minna ja osa jäävad siia päriseks. Igal juhul on see tema meelest parim viis, kuidas toetada kalastust kui Hiiumaa vanimat ettevõtlusvormi. Keskkonnaameti vee-elustiku vanemspetsialisti Märt Kesküla sõnul on see viimane võimalus sellist asja Hiiumaal teha – edasi tuleb liigi säilimine tagada karmimate reeglitega.

Projekti eelarve oli Hiiumaal 78 200 eurot ja see tuli Hiiukala kaudu jagatavast eksperimentaalse asustamise meetmest. Sama auto liikus järgmine päev edasi ka Saaremaale, kuhu asustati kümnesse lahte ligi 400 kilo ehk ca 80 000 angerjamaimu. Kahe saare peale kokku oli asustamiste eelarve 180 000 eurot. Hiiumaal oli taotleja omavalitsus ehk Pühalepa osavald, Saaremaal MTÜ Saaremaa Kalavarud.

Küsimusele, kas kalurid saavad angerjapüügiga rikkaks, vastas Eller, et hoopis tarbijad saavad väga õnnelikeks, sest söövad Hiiumaa oma angerjat. Mis aga kindlasti viimase kuuga rikkamaks on saanud, on Hiiumaa loodus – kõigepealt tuli ujudes karu, nüüd praamiga angerjad järele.

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: Piret Eesmaa.

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.