Ekspert: tuulepargi Hiiumaa lähedale saaks väikeste mõjudega

Enefit Greeni poolt tehtud uuringus ütlevad eksperdid, et eelistada tuleks tuulepargi alternatiivi, mis koosneb suurema võimsusega, et vähese koguarvuga tuulikutest. Tuulepargi vastaste hinnangul ei ole seadust järgides võimalik Hiiumaa merealale tuuleparki rajada ning seega on keskkonnamõjude hindamine tühine. 

Eelmisel nädalal Enefit Greeni poolt tutvustatud Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandest selgub, et 1100 MW võimsusega pargi rajamine on võimalik keskkonnale olulist negatiivset mõju avaldamata. 

“Ükski liik ega populatsioon tuulepargi rajamise tõttu leevendusmeetmeid kasutades kahjustada ei saa, kuid paratamatult vähesel määral mõjud on,” ütles Keskkonnamõju hindamise juhtekspert Hendrik Puhkim. 

Suurem on mõistlikum

Uuringus võeti vaatluse alla neli erinevat tuulepargi alternatiivi, mis erinesid üksteisest tuulikute arvu ja võimsuse poolest. Sobivaimaks peeti alternatiivi, kus tuulikuid on arvuliselt vähem, nad vajavad vähem merepõhjaala, takistavad vähem linnustikku ning visuaalne efekt on väiksem. 

Tahkunast 15 km, Kärdlast 16 km ja Ristnast 12 km kaugusel oleva tuulepargi puhul rajataks 55 tuulikut, millest igaüks võimsusega 20 MW. 

Hendrik Puhkimi sõnul on vähemate tuulikutega alternatiiv mõistlik ka seetõttu, et mida vähem on tuulikuid, seda vähem aega kulub ehitustöödele, seda vähem takistatakse linnustikku ning kahjustatakse merepõhja. Sellisel puhul oleks tuulikud kõikidest alternatiividest suurimad, ulatudes tipukõrguses merepinnast 300 meetri kõrgusele. Tuulikumasti kõrgus oleks 162 meetrit ja rootori diameeter 270 meetrit. 

Suuremate tuulikute kasutamine oleks aruande kohaselt kasulik ka linnustiku suhtes, sest tuulikuid on vähem, nende vahekaugus on suurem ning labade töötsoon on merepinnast kõrgemal. Mereimetajaid ja kalu saab aruande järelduste põhjal kaitsta, vältides mürarikaste tööde tegemist kindlatel ajaperioodidel. 

Vald võidaks

Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuhi Lauri Ulmi sõnul selgus, et tuulepargil on positiivne mõju Hiiumaa tööhõivele ning seeläbi Eesti maksulaekumisele: “Meretuulepark toob Hiiumaale lisaks 300 ehitusaegset ning 150 pikaajalist stabiilset töökohta.” Samuti saab meretuulepargi rajamisest kasu tuulepargi läheduses asuv kohalik omavalitsus, kellele makstava tasu suurus sõltub elektrihinnast. Näiteks 100€/MWh elektrihinna puhul võib ulatuda tasu 1 400 000 euroni aastas.

Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on alles esimene suurem samm Loode-Eesti meretuulepargi projektis. Arenduse järgmised etapid on tehniline projekteerimine hoonestusloa menetlusprotsessis ja mereala planeeringu läbiviimine. Kohalikel elanikel on võimalik kaasa rääkida mereala planeeringu protsessis, mis eelneb ehitusloa väljastamisele.

Enefit Green tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulmi sõnul ei tasu otsuste tegemisega venitada, sest Eestis on regulatsioonide keskkond segane ja aeglane,” märkis Ulm “Isegi, kui tuulepargi arendaja leidub, on tuuleparkide tehnoloogia järjekorrad pikenenud aastatesse. See on sõnum sellest, et taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks tuleb teha kiireid otsuseid.”

Meretuulepark võiks alustada elektritootmist pärast 2030. aastat. 

Pole võimalik

Hiiumaa lähistele tuulepargi rajamise vastu seisev MTÜ Hiiu Tuul juhatuse liige Inge Talts ütles neljapäeval, et kehtivaid seadusi ja planeeringut järgides ei ole võimalik Hiiu merealale tuuleparki rajada. “2018 tühistas Riigikohus Hiiu mereala maakonnaplaneeringu tuuleenergia tootmise alade osas ja mujale kui arendusaladele tuuleparke rajada ei saa,” selgitab Talts

Riigikohtu lahend tõi tema sõnul selgust: riigi strateegiline keskkonnamõjude uuring peab vastama küsimusele “kas üldse”, ettevõtja tellitud hinnang vastab juba küsimusele “kuidas”. “Seega ei ole mõtet tuuleparke enne planeerida ja keskkonnamõjude hindamise aruannet koostada, kui on tehtud riigipoolne strateegiline otsus, kas tuuleparki saab rajada ilma

loodusväärtusi kahjustamata,” ütles Talts pressiteates, mida saab täismahus lugeda www.hiiuleht.ee ning teisipäevasest paberlehest. 

Vallal seisukoht puudub

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja sõnul ei ole vallavalitsus veel seisukohta kujundanud, kuid isiklikult vaadates on ta nõus aruandes toodud seisukohaga, et Eestis ei ole siiani rajatud ühtegi meretuuleparki, mistõttu ka täpsemate keskkonnanõuete osas, mida ja kui palju peab arvestama, valitseb mõningane ebaselgus. Riigi tasandilt on Tasuja sõnul ebaselge, et kui looduskaitselised eesmärgid ristuvad taastuvenergeetika tootmise eesmärkidega, siis kuhu kaalukeel langeb ehk mis on prioriteet? Tasuja peab enda sõnul oluliseks, et inimene mistahes asju ette võttes ei seaks ohtu loodust. Ehk looduse, elukeskkonna hoidmine on esmatähtis.

Hiiu Leht
Loo autor: Raul Vinni

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.