Sõru Muuseumi püsinäitus “Taasleitud asjad”

Sõru sadamas asuv Sõru muuseum seob mere, ajaloo ja kunstiloomingu.

Püsinäitus  “Taasleitud asjad” tutvustab Sõruotsa kogukonna ja ajaloo näitel siinset merega seotud elulaadi ning merekultuuri. Rannarahvas on ikka elanud näoga mere poole ja nii saad meie juures näha nii laevaehituse kui purjeõmblemise tööriistu, uurida silgutünni kui saad teada, mis on santsukast. Juhtus ka nii, et merelt maale tulnud meremees võttis pintsli kätte ja asus oma leivalaevu maalima…

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli siinne Emmaste vald kogu Eesti kõige meremeesterikkaim vald. Nii võis siinsete inimeste kohta julgelt öelda “vesihiidlane” ning veel leeris käimata poisid unistasid santsu saamisest ja merele minekust. Emmastest on teada 153 laevakaptenit ning enne I maailmasõda oli Emmaste valla meestel üle 55 laeva.  Ütlus: “Kui mees merel, siis naine kodus” tähendab seda, et naised tegid ära nii talutööd, hoidsid kodu ja lapsi  kui vajadusel käisid ka rannalähedasel kalapüügil. Suur elumuutus tuli siingi seoses II maailmasõjaga. Baaside lepinguga seoses pidid inimesed maha jätma oma kodud tulevase Tohvri suurtükipatarei asukohas. Järgnes keeruline sõjaaeg. 1944. aastal põgenesid paljud  laevade ja paatidega Rootsi, kus hea õnne korral leidsid kasutust senised meresõidu-, kalapüügi- ja laevaehitusoskused. Mõni proovis hiljem küll ka juba okastraadiga ümbritsetud kodusaarele pruudile järgi tulla…

Kohapeal järgnes kalurikolhoosi aeg ning nõukogude piirivalve intensiivne sekkumine mereäärsesse ellu. Vesihiidlane ilma piirivalve loata enam merele ei saanud, olgu või kalurikolhoosi liige. Prožektoriga valgustati ja jälgiti igaöiselt merd, et ega keegi põgeneda ei kavatse… Aga ikka leiti viise, et hakkama saada ja ka rõõmustada – olenemata olukorrast huumor hiidlast ei hülga.

Kui saabus Eesti taasiseseisvumine koos uute väljakutsetega, otsiti võimalusi sadamaala arendamiseks. Endisest kalasadamast sai individuaalsadam kohalike inimeste kalapaatidele ning jahisadam nii omadele kui külalistele.  1999. a. hakkas ka Saaremaa ja Hiiumaa vaheline laevaühendus toimuma Sõru-Triigi liinil ja Sõrust sai oluline Hiiumaa lõunavärav.  2016. a. suvel toimus siit ka hiidlaste-saarlaste vaheline köievedu. Osalejaid Sõru ja Soela sadamates kokku oli ca 1200,  kaasaelajaid ca 2000…  Toona jäi köievedu küll viiki, sest  Saaremaa pool Soela sadamas läks köis katki.  Aga eks suuline köievedu käib ikka edasi.  Nii on rahvasuust teada, et naabrid on ikka kõige paremad ja pildistada naabersaart meeldib mõlemal poolel Soela väina. Päriselus pannakse vajadusel seljad kokku ning kahe praamiaja vahel on ka Sõru muuseumis toimunud mitmeid hiidlaste-saarlaste ühiskoosolekuid.

Sõru muuseumis saab naabersaart vaadata  koguni endisest nõukogude piirivalve binoklist!

1998.a. toodi kodusaarele Taanist tagasi ka kirju ja põneva ajalooga 1939. aastal  Õngul valminud 35-meetrile puulaev – mootorpurjekas “Alar”, mis plaaniti korda teha. Laev paigutati Sõru sadamasse vastavale alusele kui piirkonna laevaehituse ja meresõidu sümbol. Alguses tegutsetigi hoogsalt, ent 2008.a. majanduskriis ning omavalitsuste investeeringuprioriteetide muutused viisid selleni, et praeguseks on laevakere restuaureerimistööd seiskunud 15 aastaks. Nüüd on plaanis laev digitaalselt mõõdistada ning liikuda rahastusallikaid otsides edasi konserveerimise ja ilmastukindla katte poole. Tegemist on ju ikkagi ainsa sellise suurusega sellises mahus säilinud enne II maailmasõda ehitatud puulaevaga Eestis!

Sõruotsa kogukond hoiab kokku ja hindab kõrgelt oma kodukohta.  Rõõm on, et praegu  Sõru jahisadam on paate täis ning ka noortele  toimuvad purjetamistreeningud – vesihiidlasi jätkub!  Muide, Sõrul on ilus iga ilmaga!

Sõru muuseum on avatud T-P kell 10-17.

Allkorruse puhketoas saab nii puhata kui mängida-meisterdada ning teha plaane edaspidiseks. Maja teise korruse merevaatega seminariruumis on mõnus pidada koosolekuid ja koolitusi. Üle tee asuvad jahi- ja kalasadam, Esko Baar, ürituste toimumispaik Sõru Paadikuur, parvlaevakai ning laste purjetamistreeningud annavad oma osa sadamamelusse. Sadama alal on ka kaks mänguväljakut ning külakiik. Muuseumist jõuab mööda looklevad mereäärset teed pidi ca 3 km kaugusel  asuvate Sõru liini (Tohvri) tuletornideni,  Liivalauka supelranda ning Tohvri II maailmasõja aegse rannakaitsepatarei juurde. Süüa-juua saab lähikonnas ka Sõru Puhkemajast, Emmmaste Teemajast ning Kati Söögitoast.