“nüüd sa istud maa ja mere äärel”

1. augustil avaneb Kärdla Kultuurikeskuses teine isikunäitus Jane Tiidelepalt. Eelmine toimus 2 aastat tagasi ja kandis pealkirja “Kuldkeeled on tõmmatud üle vee”, mis oli inspireeritud Ernst Enno samanimelisest tekstist.

Seekordse näituse pealkiri on seotud Uku Masingu luuletusega “nüüd sa istud maa ja mere äärel” kogust “Ehatuule maa”.

“Kui ma mõtlen Hiiumaale, siis kujutan end istumas inimtühjal tuulisel rannal, maa ja mere äärel unistamas millestki, millel nime pole. Maailmas polegi siis midagi muud peale tuule, mere ja valguse selle kohal, võibolla on see suvi aga võibolla ka sügis. Selline pilt on kandnud aastaid. Kui on raske ja valgust väheks jääb, mõtlen sellele,” ütleb Jane oma seotuse kohta Hiiumaaga. Siin on tal ka paik, kuhu vahel maalima satub.

Kui Tiidelepa varasem looming on pigem otsekohene ekspressionism, siis viimastel aastatel läbi isiklike kogemuste ja leina, tahab ta maalida tundest, mis pühitseb elu kui rõõmust ja vabadusest kantud kingitust. Lauri Sommer on oma raamatus “Toome helbed” kirjutanud nii “Ja siis tulid suvised pulmad Saaremaal, Mustjala Anna kirikus 22. juunil 1939. Ärevnevate aegade kiuste. Laulatas õpetaja Aksel Kriisa, organist mängis ja õpetaja naine oli ka, rohkem seal ei olnudki kedagi. Pisut hiljem kirjutas Uku õndsa rannalise pala (3. juulil.1939), mis lõpetab tema helgeima luulekogu “Ehatuule Maa”.” Niisiis – õnnis rannaline pala.