Ristimägi

Reigi ja Pühalepa kihelkonna kunagisel piiril, pidasid 20. aug. 1781 oma lahkumisjumalateenistuse Hiiumaalt väljarändavad rootslased. Katariina II andis ukaasi rootslaste ümberasustamiseks Lõuna-Ukrainasse ja Kõrgessaare mõisa omanik Stenbock ajas vabad Rootsi talupojad kohtadelt välja. Nii alustas umbes tuhat hinge enne talve oma rasket teekonda ja panid siin püsti esimese risti. Kevadel jõudsid rannarootslastest sihtkohta umbes pooled, kes rajasid Gammalsvenskby asula. Alles 1929. a. lubas Vene valitsus rootslastel lahkuda Rootsimaale. Enamus randus Gotlandil, kus Romas on nende keskus.

Kõik, kes siin paigas peatuvad, võivad teha risti rannarootslaste mälestuseks.

Rist tuleks teha kohalikust materjalist, kahjustamata loodust. Sel kombel olevat kindlustatud risti tegija tulevane õnn. Legend pajatab, et siin sattunud kord kitsal teel vastamisi kaks pulmaseltskonda, kumbki polnud aga nõus teisele teed andma. Puhkenud kähmluses saanud ühest noorpaarist surma peig, teisest pruut. Ellujäänud pruut ja peig aga abiellunud hiljem omavahel ja elanud terve elu õnnelikult. Vallalistel on lootus peagi jõuda abielusadamasse, kui nad püstitavad neil ammustel aegadel elanud inimeste eeskujul võitluses hukkasaanute mälestuseks risti.