Põhilise leppe kivid

Inimkäte poolt Otimäe lähistele kokku kantud ja üksteise otsa kuhjatud kivirahnude juures on nii mõndagi salapärast. Ei ole teada, millal ja miks puhastati paepind, et sellele siis kive vedada ja kas plaanitud töö viidi lõpule või on see praegugi pooleli. Isegi selle kivikuhja nime päritolu ei ole päris selge. Arvatakse, et kunagi ammu kehtis rannarahval kõrgemate jõududega põline kokkulepe, mille kohaselt iga randlane pidi enne pikemat merereisi õnnetuste ärahoidmiseks sellesse kuhja tooma ühe kivi. Algne nimekuju võis nii sel paigal kui ka Pühalepal olla aga hoopis “põhja lõpp”. Nimelt lõpevad siin alad, kus “põhi” on paksude paelademete näol meie jalge all väga lähedal ja algavad toekama mullakihiga alad.
Ühe versiooni kohaselt on kivid kokku kuhjatud tähistamaks muistse Skandinaavia kuninga Ingvari hauda. Selle legendi paikapidavus on tõestamata, küll aga asub Põhilise leppe kividest sadakond meetrit kirde pool rauaaegne kivikalme. On siiski üsna tõenäoline, et siinne kivikuhjatis pärineb suhteliselt hiljutisest ajast. Need kivid võis karistusena või ka lihtsalt põldude puhastamise eesmärgil lasta ümbruskonna talupoegadel kokku kanda üks Suuremõisa kubjastest 18. sajandi lõpus. Tegemist olevat olnud julma eesti soost kupjaga, kel õnnestunud mitmete toimepandud vägivallategude eest kättemaksmisest siiski pääseda.