Kaigutsi küla

Kaigutsit on nimega Kaickotz mainitud juba 1591. aastal. Küla kuulus siis koos Seljakülaga Käina kirikumõisale. Kaigutsisse rajati 18. sajandil ka piirkonna üks esimestest lugemiskoolidest. Oma ligi 20 talukohaga küla oli lasterohke. Enne Rebasselja külakooli hoone valmimist 1865. aastal toimus õppetöö mõnda aega Kaigutsi Kiisa Hansu talus. 1860. aastal tiirutas külas tiibu 12 pukktuulikut, praeguseks on säilinud neist kolm: Peetri, Miku ja Mäevälja. Viimase sõja järel muutus külaelu aga kardinaalselt ja aprillis 1949 loodi endiste talude baasil Kaigutsi nime kandev kolhoos. Sellega liitus 45 majapidamist 139 inimesega. Peagi hakati väikemajandeid liitma ning uuest kolhoosist nimega Ühendus kujunes aastateks piirkonna üks põhilisi tööandjaid. Kuid nagu ajaloos ikka, sai ka kolhooside aeg läbi. 24.  veebruaril 2004 asutati Kaigutsisse külaselts ja valiti külavanem. Tänasele ühistegevusele aitab tublisti kaasa üheskoos valmis ehitatud külaplats. 1970. aastal elas külas 100 inimest, 2019. aastal 50. Kaigutsist on pärit mitmed tuntud hiidlased nagu naljamees Miku Kaarel ehk Kaarel Tischler-Ulpus (1862–1938), kooliõpetaja ja näitleja Paul Maivel (1907–1976), tantsujuht ja rahvamuusik Daimi Tulp (1932–1996), käsitöömeister Õie Tammest (1931–2013), lõõtsamängija August Tammest (1923–2004), motosportlane Endel Kiisa (snd 1937), teeneline kalur Elmar Aksli (snd 1933) ja paljud teised. Kaigutsis elas aastaid ka kirjanik Esta Aksli (1935–2013).