Jausa vesiveski

1914. aasta oktoobris rentisid Johannes Pomerants, Jaan Tuulik, Aleksander Sergo, Mihkel Vaos ja Toomas Under ühe osa Jausa Siimu talu maadest,  et siia vesiveski ehitada. Varsti oligi jahu jahvatamiseks kõik valmis tehtud ning viljakoormaid liikus Jaussa lähedalt ja kaugelt. Tunniga jahvatas vesiveski viis-kuus 50-kilost kotitäit vilja tanguks, jahuks või püüliks. Juba 1932. aastal tehti esialgsesse omavahelisse lepingusse muudatus, sest osteti juurde saekaater. Tänaseni on säilinud Londonis firma Ruston Proctor & Co Lincoln poolt valmistatud aurumasin. Auru jõul pressiti kohapeal ka tsemendist katusekive,  mida praegugi mitme ümbruskonna maja peal näha võib. 1949. aastal võeti veskihoone koos sisseseadega omanikelt ära ja anti Jausa-Ranna kolhoosile.  Kolhoos pani uuesti käima saeveski, mille jõudluseks oli vaid neli palki tunnis. Veeturbiini ja lokomobiili kasutati 1950.–60. aastatel oma elektri tootmiseks. Juhtmed veeti elumajadeni ning küla sai valgustuse. 1960. aastatel alanud laiaulatuslike kuivendustööde järel jõe veetase langes ning veeturbiini kasutamine osutus võimatuks. Tööd veskis aga jätkusid, masinaid käitati lihtsalt elektri jõul. Omanike järeltulijatele 1990. aastatel tagastatud veskit oli raske korras hoida ja kaasajastada ning 20.–21. sajandi vahetusel selle töös hoidmine lõpetati. Nüüd on Jausa meeste omaaegne vesiveski Hiiumaa tööstusajaloo pärandina huvipakkuv vaatamisväärsus.