Emmaste küla

Emmastet, varaseimas kirjapildis Emeste, on talunimena mainitud juba 1564. aastal. Ehkki kohalikud peavad nime põhjuseks naiste suurt ülekaalu kuna mehed olid merel, on külanimi arvatavalt tulnud siiski mehenimest Emme või Emmo. Emmaste nime hakkas kandma ka 18. sajandil rajatud ja Suuremõisast iseseisvunud mõis, mille peahoones asub praegu kool. Nüüd küla- ja osavallakeskusena tuntud teede ristmiku ümbrus kandis varem Nõmmeküla nime (esmamaining 1811), kus olid samanimeline kõrts ja koolimaja. 20. sajandi alguses ka seltsimaja ja postkontor. Kivikirik ehitati 1867. aastal Nõmme männikusse, surnuaed küla teise serva. Mõisa südamest sai 1920. aastal Emmaste asundus, mis hiljem moodustas keskse Emmaste küla koos Viiterna ja Nõmmekülaga. 1925. aastal alustas mõisa endises viinavabrikus toimetamist koorejaam, kümmekond aastat hiljem avas perekond Piik keskuses oma väikese võõrastemaja ning õllepoe. Rahvast teenindas tarvitajate ühisuse pood ja arstipunkt. Lisandusid avalik raamatukogu, lasteaed ja mitmed ettevõtted. Sidejaoskonnast on saanud osavallakeskus, kunagisest võõrastemajast Hiiumaa tarbijate ühistu pood ja  erakätes olev toitlustuskoht. Omaaegne ühisuse pood on erastatud, kõrtsihoone hävinud, vanasse pastoraati on rajatud perearstikeskus, selle lähedal avas uksed kohalik noortekeskus ning Emmaste Päevatuba.