Kolm Hiiumaa mäge, millele tuleb ronida

Hiiumaa on küll suuruselt teine Eesti saar, aga see-eest Lääne-Eesti kõrgeimate mägedega – Saaremaa ei saa kohe mitte ligigi. 

Reet Kokovkin

Meie luitemäed kipuvad olema kaetud männimetsaga, mis kas ise kasvanud või põlendike järel istutatud, hoidmaks ära liivade liikumist. Meie mäed pakuvad põnevust ning kerget kehalist koormust nende vallutamisel. 

Hiiumaa hakkas Läänemerest tõusma umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja Kõpu poolsaar, mistõttu kõik vähegi ronimiseks kõlblikud mäed ka siin asuvad.

Tornimägi Kõpu poolsaarel on Lääne-Eesti kõrgeim punkt (68 meetrit). Tornimägi on vast ka kuulus koht Läänemere piirkonnas ja kaugemalgi, sest siin asub Kõpu tuletorn, mis valmis 1530. aastal. Täie kindlusega võime öelda, et see on maailma vanim siiani pidevalt tegutsev tuletorn, sest teised varem ehitatud on minetanud oma meremärgi staatuse. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole.

Iga vähegi ettevõtlikum Hiiumaa külaline on Kõpu tuletorni otsa vähemalt korra roninud, hiidlased suve jooksul isegi mitu korda, sest külalisi on vaja ju saata. Torni juures on külastuskeskus, kus kohvik, meenepood ja müügil piletid. Saad osta ka kõigi kolme tuletorni (Kõpu, Tahkuna ja Ristna) külastamiseks ühispileti. Torni ees ja sees on näitused, torni jalamil on suvisel ajal kontserdid. Torni lähedal on Kõpu Rahvamaja, kus kiire internet kaugtöö tegemiseks.

Kaplimägi on Hiiumaa kõrguselt teine mägi (63,5 m), mis paistab Kõpu tuletornist ilusti kätte. 1990ndate aastate alguses oli vastloodud biosfääri kaitseala keskuse üheks esimeseks projektiks rajada sinna õpperada, mis anti edasiseks RMK hoole alla. Rada algab Rebastemäelt, viib edasi Kaplimäele ning rajalt pääseb ka Andrusemäele. RMK poolt ehitatud  vaatetornidest avanevad kaunid vaated üle metsa ja mere. 

Kaplimäe nimi tuleb kunagi seal asunud kabelist, mis juba mitusada aastat tagasi maha põles. Rahvasuu teadis tollal rääkida, et ju see põletaja Reigi pastor Jonas Kempe oli, et pääseda vaevarikkast ronimisest mäe otsa. Pastor Kempe teenis aastatel 1644–1647 Reigi kirikus abiõpetajana. Tema nime tegi tuntuks kirjanik Aino Kallas oma romaanis “Reigi õpetaja“. Kabeli asukohast tõusvat suitsu võib siiani veidi udusemal hommikul tähelepanelik matkaja oma silme ees näha. 

Andrusemäe kõrgus on eelmistest veidi madalam, 52 meetrit. Selle kohta räägitakse, et kaugel ajal olla merehuku teinud laeva kapten Andreas selle mäe sisse maetud, kullast saapad jalas. Neid saapaid on põlvkonnad hiidlasi otsinud, pole aga siiani leidnud. Õpperaja alguses on Silmaallikas ja teisel pool maanteed Unikivi, kuhu jõudes tuleb teekäijale uni peale.

Ümarkantsi mägi on meie mägedest vast kõige salapärasem. Teda Puski metsadest leida polegi nii kerge. Kui räägitakse müütilisest vale-tuletornist, siis tegelikult asetses see just siin. Lugu ise Hiiumaa Muuseumi teadusdirektori Helgo Põllo suu läbi on järgmine: “Kui oleme vale-tuletorni ehitamist pannud kuulsa randrüütli Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi (1744–1811) süüks, siis tema võibolla aitas kaasa, et Kõpu tuletornis ehk igal tormisel ööl tuli ei põlenud“, räägib Helgi. “Hoopis tema järeltulija Ewald Alexander Andreas (1824–1899) on kinnitamist leidnud andmetel Krimmi sõja aegu tegelikult ehitanud vale-tuletorni Ümarkantsi ehk Emmaste mäe peale, et vaenulikku Inglise laevastikku eksiteele juhtida. Inglased olla selle sõjakavaluse aga üsna varsti läbi näinud ja lasknud valetorni kahuritulega puruks“. Ümarkantsi mägi on külarahva teadmisel olnud talvisel ajal hea pika kelguliuga mägi, kus koolilapsed vastlaid pidanud.

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.