Kolm hiiukeelset sõna, mida võiks osata

Hiiu keelt räägivad saarel elavad ja saarelt pärit hiidlased enamal või vähemal määral kõik. Hiiu keel hakkab külge. Kirjakeele laastav mõju on muidugi meiegi keelekasutusele oma jälje jätnud, aga põline keel elab edasi. Nagu paljude muudegi nähtusega, on hiiu keel seestpoolt suurem kui väljast paistab. Keeleteaduslikult on tegu eesti keele saarte murde Hiiumaa murrakurühmaga, mis omakorda jaguneb Lääne-Hiiu (Emmaste ja Reigi murrak) ja Ida-Hiiu (Pühalepa ja Käina murrak) rühmaks.

Keeleteadlane Paul Kokla uuris hiiu keelt kogu oma elu, eks hiidlasena oli see talle ka väga südamelähedane. 2015. aastal tuli trükist Paul Kokla elutöö: “Hiiu sõnaraamat”. Ise on ta öelnud, et hiiu keele omapära on selle foneetikas. Hiidlane ei püüagi kõiki häälikuid üliselgelt välja öelda – kuuled midagi ä ja e vahepealset, saarte rahvale omaselt läheb veidi sassi õ ja ö. Hiiu keele laulev intonatsioon muudab kõne aga eripäraselt voolavaks ja nauditavaks.

Küsisin asjatundlike keelekasutajate käest, mis võiks olla neile endile kõige lemmikum või tähenduslikum sõna hiiu keeles. 

Vastab Hiiumaa Gümnaasiumi eesti ja soome keele õpetaja Tiiu Heldema, kes ise on pärit Keedika külast Läänemaalt, aga juba mitukümmend aastat Hiiumaal elanud. “Minu jaoks tunnuslik sõna “lappima”. Näiteks “puid lappima” või “riideid kokku lappima”. See on iseenesest meeldiv väljend, mida minu õpilased täiesti loomulikult kasutavad”, ütleb Tiiu. “Puude lappimine on korda nõudev töö, minul seostub “lappimine” just korra loomisega. Vaevalt et lapsed riiete lappimisest kui parandamisest midagi teavad”, sõnab Tiiu. Mandri keelde tõlgituna tähendab “puude lappimine” küttepuude riita ladumist.

Näitleja Margus Tabor, päritolult ja hingelt hiidlane eelkõige tänu Mammale, pakkus lemmikuteks sõnadeks neid, mis väljendavad midagi inimlikku. “Need pole nii öelda “sirged sõnad!” ütleb Margus. Kränkima ehk ringi koperdama; Lädri on tõlkes eesti keelde logisev; Präkkima tähendab vusserdama. Kes tahab Marguse meenutusi oma lapsepõlve Mammast pikemalt kuulata, saab minna Tuuletorni ehedalt sisse seatud kööki ja ekraanilt osa saada muhedast Marguse jutustusest.

Järvi Kokla, “Hiiu keele raamandu” autor, kes on tõlkinud Heli Laaksose edelasoome murdes luuletusi hiiu keelde, ütleb: ”Huvitav on see, kui palju on hiidlastel sõnu, mis tähistavad lobisemist ja tühja jutu ajamist”. “Hiiu sõnaraamatus” leiduvad näiteks plädisema, plädrama, klädrama, pläterdama, pärnama, ploogama, hablama, hoblama, jablama, jäblama, äblma, hüuma, öuma. “Liigset lobisemist ja plära ajamist ei peetud heaks tooniks”, sõnab Järvi. Seda kinnitavad laused, kust murdeuurijad need sõnad välja noppinud on: sant mood, kogu aeg plädisevad (Phl), ära tule siia jälle plädrama (Emm), ta pläterdas sii mütu tundi (Phl), laps, sa ära pärna nii palju (Emm), seda hoblamist äi jöua mitte ära kuuldegid (Phl), nad jäblast sii terve öhtu maha (Phl), see klädrab nii palju (Rei), üus sii terve öhtu, tüitas üsna ee (Phl), ah, ta ploogab, iga ta öigust räägi (Rei).

Milline oli aga Paul Kokla enda lemmiksõna, katsume selgusele saada tema tütre Tüüne Vaikla kaudu. “Jätku leiba ikka sooviti ja siis vastus — jätk hee — oli tavapärane”, ütleb Tüüne. “Veel meenuvad isa rääkimistest sellised sõnad nagu jürjeenid, jörm, türk”. 

Kas sa tead, mis on türk?

Türk tähendab hiiu keeles käbi. 

Hiiu Leht
Loo autor: Reet Kokovkin

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.