Augusti esimesel nädalavahetusel tervitab Hiiumaa kõiki oma külalisi tõelise kohvikute saarena ning pakub unustamatu võimaluse saada osa traditsiooniks kujunenud Hiiumaa kohvikutepäevadest. Kõige-kõige esimesed kohvikutepäevad Eestis said alguse just Hiiumaal, täpsemalt aastal 2007 ja Kärdlas, mille elanikke tuntakse juba alates 19. sajandist kohvilähkrite nime all.
Kohvikud 2019
Leluselja Puuslikud
Vana Kuivati Õu
Tohvrikodu
Vabaduse Lillelapsed
Kuuli Talu Sünnipäev
Škoda & Nohik
Gypsy King
Saunabuss On Söökla Taga
Lestad Pannil
Magus Mari Meitele ja Teitele
Metsavahi kohvik
Caffee Hohenholm
Mälestuste Park
Rändresto Bonzai
Krüsteni Hoowik
Triinu Juures
Spice Girls
Puumetsa Paavli Juures
Maailma Lõpus
Muumid Rivieral
Cafe Orientale esitleb: Võimalik Vaid Venemaal
Sõru Muuseumi Mälukohvik
Rändaja Unistus
Onu Reinu Juures
Shabby Chic
Kasesalu
Putkaste mõisa Tiigimaja kohvik
Insula Deserta Motohvik
Parunite Balkon
Sarvenaiste Kalakuur
Valgu Baar Anno 2019
Kodutee kohvik
Kala ja Klaasi Vahel
Rookopli Tagahoov
Nina Hof Cafe
Roheline Roos
Söömaajad hiidlastega 2019
Kohvikud 2018
Mesila
Merelt ja Karjamaalt
Orjaku Mõisa Kuivati Lugu
Haavalauka Juured ja Õied
Piiritsoon
Krüsteni Hoowik
Vanaema Juures
Magus Mari Meitele ja Teitele
Sadamasild – Siis Tulen, Siis Jään
Kassari Veski
Sarvenaiste Kalakuur
Soonlepa Pegasus
Kräftskiva
Kambüüs
KohviBOX
Lelu Puuslikud
Mihkel Toidab
Tädi Illa Parimad Palad
Konnaoja Grill ja Tšill
Randröövel
Vana Veski
Lestad Murul
HIIGlased
Drillburger
Onu Reinu Juures
KalaTehas
Liivimaa Maitsete ja Lugude kohvik
Parunite Balkon
Kärdla Saksakohvik
HIID
Simple Day
Pagarite Park
Peipsimaa Maitsed
Lokaal Sõõm ja Rõõm
Motohvik
Shabby Chic
Söömaaeg Sulelistega
Kala Kuubis
Reigi Pastoraadi Aed
Spice Girls
Söömaajad kodudes 2018
Kohvikud 2017
Kohvita kohvik
Roheline Kuld
Talu Nr 5
Mulle Meeldib Maa!
Truubi Talu Trust
Kodulugu
Maria-Mafalda kohvituba
Dagöplasti trollikoobas
Krüsteni Hoowik
Sarve sadama lambakohvik
Kaks Talu
Festivalikohvik Gustav
Kalapidu
Tervisepuhkus
Pidu & Praaznik
Pagar Paneb Rattad Käima
Motomemmed-Mototaadid
Muusad
Noor Tehnik
Põlvest Põlve
Nädalalõpp
Balli Trumm
Eesti 100 Süldipidu
KohviKann
Kunstikohvik Kuum ja Külm
Parunite Balkon
Naeratuste Aed
Tulehoidja
Kala Kuubis
Spice Girls
Üllatusmuna Suurepsis
Kohvikud 2016
Kaetud Paadid Näoga Mere Poole
Omaette Ooper
Kaptenite kõrts
Cafestube Herrnhuter
Muinasjutumets
Kräftskiva vol 3
Soonlepa Koiku & Võiku
Leluselja metsakohvik
Mees Tuli Merelt
Festivalikohvik Gustav
Suursadama Kai Nr 1845
Café Bella Rosa
Kalakohvik
Külastuspäev Pioneerilaagris
Café Orientale esitleb: Unistuste Praam
Parunite Balkon
Saaremaa Ekspress
Heitke Hangud – Kokad Koos!
Helide Aed
Rokk Kaffee
Magus Puder
Hiiu Pagaril Rattad All
Tömmu Iidlane
Muusad
Kalurid Köiekojas
Bermuda
Uustalu Uus Talu
Konnaoja Grill ja Tšill
Must Ronk
Café Ingel
Kohvikud 2015
Kaetud Paadid
HÕNG
Paradiis Pisikese Põrguga
Ungru traalikohvik
Kohtumine Hellamaa Kiigeplatsil
Karjamõisa Gurmeeõu
Jeeriku Pasun
Tort, Lammas & Vein
Inspiratsioon
Õ-Komando
Lapitekipiknik
Saldejumps
Maitse ja Pojad
Kalurikohvik
Tark Toit
Café Orientale esitleb: Hiiu Hipikohvik Lillevägi – Flower Power
Ratastel Jahihooaeg
Kapten Kahu kohvik
Parunite Balkon
Jääk ja Praak
Võta Aeg Nautida
Lydia Resto
TV3 kohvik
Aeg Maha
Jalad Alla!
Ave Vita! Morsikohvik
Kalurite Maja Lood
Tuletorni Jutud
Kohvikud 2014
Sadam Kutsub Kohvile
Siselend
Ehast Koiduni
Söida Sisse
Argentiina Tango Veski
Pritsumaja kohvik
Allika tüdrukutemaja kohvik
Kräftskiva
Lapitekipiknik
Kel Jalg Tatsub, Sel Suu Matsub
Café La Tanta
KirjaHiidlased
Café Orientale esitleb: Jõuluvanade keemiakohvik
Kirik Keset Küla
Café Bella Rosa
Röömsalt Pörisev Pörnikas
Parunite Balkon
Meite Pagar 105
Pidu Sinus Eneses
Päriselt ja Mängult
Inspiratsioon
Kuldaväärt Nõuanded
Ra-ta-taaaa ehk Teeaeg!
Kellaviietee
Meestehoid
Kuhu Kadus Lapsepõlv
Näkimadalad
Kohmelus
Laidude Lapsed
Ränduri Peatuspaik
Koorekannuvanaema Mokalaat
Kodukunst ja Vähjad
Kohvikud 2013
Laidu kohvik
Vitaminum A Delicate
Nõustamiskohvik Edu Laks
Pärimuskohvik
Kärdla Dünamo
Stopp
Café Orientale esitleb: Kärdla TV
Must Pärl
Küll Santsu Saab Merimees...
Põdra Maja
Bella Rosa
Mees, Oled Sepp Või Papp?
Parunite Balkon
Jahtu Maha Lõõgastusnurk ehk Chill Out Lounge
Tjorveni Parimad Palad
Miku Vegan Tee-kohvik
Pane Oma Meeled Proovile™
Kodukunst ja Vähjad ehk Kräftskiva
Rahvaste Sõprus
Tärkma kohvik
Koorekannuvanaema Mokalaat
Pitsu Puhvee
Ave Vita! vaimutoidu kohvik
Villa Loona Meistrite Hoov
Baabade kohvik
Gahwa
Kohvikud 2012
Põrguviiul
Haldjamaa
Küla Karla kohvik
ÜleEesti Peipsi
Laulupealinn esitleb: Café Cantabile
Kantri & Grill
Vaid Mõrrad ja Tropid ja...
Bella Rosa
Charlotte Maiuse Maja
Kaetud Lauad
Parunite Balkon
Jaburate Juures
Saare Eide Bisness Punkt
Siiru-Viiru-Siseõu
Vanaisa Õunaaed
Kohvikud 2011
Ei Meil Pole Silgusedelit
Parunite Balkon
Bella Rosa
Café Orientale esitleb: Unetuse ravi kontrollitud
Tsaarikordoni Köök
Pann & Kook
Meistrite Vinoteek
MÖKK
Baabade Puhvet
Elu Tamme All
Johannes Pääsukese nimeline kinokohvik
Muhu Pätid
Maa & Ilm
Tõrvatilk Kohvilähkris
Lilleline Pagari Õu
Kohvikud 2010
Sa vana sarvik – veel üks kohvik
Parunite Balkon
7 Ühe Hoobiga
Patarei
Rootsi kohvik
Vaksal
Vanamees ja Meri
Keina Maarahwa Kohwik
Café Orientale esitleb: Mamma Mia!
Romantiline Rannatee
Nu Pogodi
Kohvi KOORega
Koolipapa perekohvik
Café Fattima
Roheline Kapsauss
Sõduri Kodu
Kohvilähker
Kohvikud 2009
Parunite Balkon
Pagari Õu
Teki All
Uuendajate Kohtumispaik
Ebba-Margareta Lossikohvik
Café Americano
Mõmmi
Väike Pariis – meie ühine Euroopa
Helisev Aas
Mukukohvik Lõkkesuits
Betlemma Täht
Onu Ööbiku Köök
M
Sinine Vilkur
Bella Rosa
-
- OLYMPUS DIGITAL CAMERA
-
- OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Kohvikud 2008
Mukumatk Erna Juures
Hingerahu
Emmeliine ja Trummi Raudlaev
Parunite Palkon
KomproMissid
Veenus Murul
Trafo Õu
Café Orientale esitleb: Muinasjutt viimsest reliikviast
Gotländsk Köpman
Casa Mia Tuuru
Krõll
Onu Ööbiku Köök
N.O.L.K
Tudengikohvik
AED
Kärdla linna elanikud on kohvilähkrid
Kohvilähkrite nime pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed. Nad võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi. Niiviisi muudest hiidlastest eristudes kujunes Kärdlas üks paljudest Hiiumaa seltsidest ehk rahvustest. Murrame senini pead, millest see Kärdla rahvale nime andnud jook koosnes. Pole muidugi võimatu, et saksad vedasid aeg-ajalt kohale ka kohviube, kuid karta on, et tavapäevadel ja töörahvast joojatele valmistati kohvi ikka üsna traditsiooniliselt nagu hiljem mujalgi Hiiumaal.
Kuidas Kärdlas kohvijoomise komme alguse sai
Kalevivabriku töölepanemine 1829. aastal läks parunitel Ungern-Sternbergidel hästi korda, kuigi see nõudis palju nii aega, raha kui teadmisi. Järk-järgult said valmis hiiglaslikud tootmishooned, kerkisid tööliste elumajad, pandi paika töö- ja puhkeajad, trahvid ning tunnustamine. Nii ilmus kusagilt ja kuidagi ootamatult ka kohvijoomise komme.
Priiankrud ja lehmamust
Ilmselt algas see või vähemalt levis laiemalt ühe prantslasest värvimeistri August Briancourt`i ja tema toimeka mamsli eestvedamisel. Mis toimus Kärdlas ehk Kertellis 19. aastasaja keskel, me muidugi pigem aimame, kui teame. Seda vabamalt võime endile ette kujutada Priiankrut (just niiviisi olid kohalikud inimesed hakanud värvimeistri nime hääldama) ühes Vabrikuhoovi ilusas sammastega maja peretoas töölistele kohvi pakkumas.
Kuidas see õieti ikka toimus? Kas kõik 500–600 töölist käisid tööpauside ajal kohvil nn “lehmamusta“ mekkimas? Ei usu! Oli see siis vaid schäärsaali tüdrukute peenutsemine või tulenes mõnede tööliste kohvil käimine lihtsalt sellest, et elati töökohast kaugel ja koduseks pruukostiks ei tasunud jalavaeva ette võtta. Kõik on võimalik.
Vabrikuinimeste peened kombed ja peod
Olgu küll, et avaliku kohvijoomise alguseaega Kärdlas on raske täpselt nimetada, jääb see ilmselt 1850. aastatesse. Mälestused räägivad vabrikuinimestega kaasnevatest muudestki kummalistest kommetest ning harjumustest. Näiteks talust pärit tuttavatega kohtumisel näo ärakeeramine, võõrapäraste esemete kasutamine oma uhketes majades või koolilastele piknikupidude korraldamine.
Nii kirjeldab 1874. aasta juulikuu Eesti Postimees kokkuvõtvalt aasta eest toimunut: „Mineva aasta jaanipäeva paiku kogunesid 85 õpilast ja õpetajat Kärdla kooli juures, et liikuda koos pidupaika. Pidusöögiks olid saiad ja kohvi. Võidumängimise vaheajal laulsid lapsed kord eesti, kord saksa keeles mitmehäälseid laule.“
Selliseid vabrikuinimeste ühispidutsemisi, kus ilmtingimata ka kohvi joodi, leidis aset mitmel puhul. Näiteks 1885. aastal tähistati suurejooneliselt Vanaparuni ehk esimese direktori Robert Eginhard Ungern-Sternbergi 50. tööjuubelit. Peale varahommikust äratamist meeskoori poolt toimus jumalateenistus. Seejärel võtsid kõik töölised rongi ning sammusid lauluseltsi ja vabriku osakondade järgi erinevaid lippe lehvitades kõlavate muusikahelide saatel paruni majani, kus juubilari õnnitleti. Siis liiguti otsejoones pidupaiga poole, kus üle neljakümne pika laua kaetud oli. Igal laual ilutses sama värvi lipp, nagu neid rongkäigus olijatel näha võis. Pärast söömaaega lauldi ja tantsiti. Hiljem algasid võidujooksud, postironimised, potilöömised, kotisjooksud jms. Järgnes õhtusöök, teatrietendus, tants. Pimeduse saabudes üllatasid kohalolijaid rohkearvulised värvilised laternad. See 4. augustil toimunud pidupäev meenutab paljuski meie tänast kohvikutepäeva.
Millest on tehtud hiidlase kohv
Eesti Rahva Muuseumi arhiivist loeme hiidlaste kohvist, et see valmistati kodusel teel nisust, selle puudumisel igast muustki viljast. Tarvitati ainult üht liiki vilja, mitte segu. Varem kasvatati kohvi jaoks „kohviuba”. See oli mingisugune madal liblikõieline taim, viha maitsega. Tunti ka kohvi valmistamist munast ning rukkijahust. Klopitud munast ja jahust tehti taigen, mis ahjus pruunistati. Seejärel lisati sigureid ja sellest segust jahvatati kohvitegemiseks jahu. Selline kirjeldus pärineb 1939. aastast. Samas väidetakse, et kohv tuli külas üldisemalt kasutusele 30–40, mõnel pool 50 aastat tagasi ehk siis ca 1880.–90. aastatel. Mälestusi võrreldes võime öelda, et Kärdla vabrikurahval oli edumaa olemas ning tuline õigus kohvilähkri nime kanda.
Tekst: Helgi Põllo