Hiiumaa kirjandusfestival tuleb jälle, sedapuhku on juba 4. peatükk. Oodata on haaravaid vestlusi, mõnusat muusikat, põnevaid töötubasid ja häid näitusi. Tulemas on taas Ööülikool ja paljut muudki.
Programm
Esinejad
Duo näol on tegu noorte professionaalsete muusikute sümbioosiga - laulja Karmen Telvik ja kitarrist Markus Nurmsaar. Hiiumaa Kirjandusfestivalil kõlab nende esituses peamiselt selle sajandi algusepoole kirjutatud eestikeelne pop- ja indiemuusika. Lavale võetakse kaasa lugusid nii Dagö, Inese kui Smilersi repertuaarist.
Kaupo Meiel (1975) on kirjanik, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja toimetaja. Meiel on avaldanud luulet ja esseistikat. Töötades Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetajana kirjutab ta päevakajalisi ja kultuuriteemalisi kommentaare ERR-i portaalile ja Vikerraadiole. Mitu aastat oli ta ETV2 „Kultuuristuudio. Arutelu“ üks saatejuhte.
Kristel Algvere (1989) on sündinud Hiiumaal ja lõpetanud 2008. aastal Kärdla Ühisgümnaasiumi. Kohalikus Hiiu Lehes hakkas ta mõtisklusi avaldama 2004. aasta talvel. Tartu Ülikooli eesti keelt õppima asudes hakkas ta õige pea novelle avaldama Värskes Rõhus. Esimene luulekogu "Merehurmarohi" ilmus Värske Rõhu raamatusarja 20. raamatuna aastal 2017. Algvere pälvis 2023. aastal esimese Jaan Kaplinski stipendiumi, sest uurib oma doktoritöö raames keelelist ebakindlust, mis oli ka Kaplinskile südamelähedane teema. Loomingus on ta väga kohapõhine autor, olles kirjutanud talle olulistest paikadest nagu Berliin või Tartu, aga loomulikult leidub tema juttudes ka palju Hiiumaad.
on Hiiumaal elav maastikuarhitekt, -planeerija ja -kujundaja, kes püüab säilitada ja kasvatada elurikkust nii aias, pargis kui looduses. Erialaõpetajana on püüdnud soodustada elurikkuse kasvu ka oma õpilaste peades.
tuli eesti kirjandusse 2017. aastal. Tema debüütnovell „Auk“ pälvis Tuglase novelliauhinna ning mõni aasta hiljem sai sama tunnustuse tekst„Kolhoosi miss“. 2022. aastal ilmunud samanimeline novellikogu nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiale. 2023. aastal sai Luuk Loomingu aastapreemia novelli „Mäed“ eest. Luugi esimene romaan „Minu venna keha“ võitis 2022. aastal ajalooliste romaanide võistlusel III koha, nomineeriti Tammsaare kirjandusauhinnale ning 2023. aastal pälvis Luuk sama teosega aasta kirjaniku tiitli. „Ööema“ on Luugi teine romaan ja see on pälvinud A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 
Romaani "Ööema" tegevus toimub sõjajärgses Eesti külas, kus inimestel tuleb elada ja elu edasi kanda ka siis, kui sõda ja okupatsioon on senise elukorralduse lõhkunud. Kas järgmised põlvkonnad suudavad oma vanemate valikuid mõista või oleks parem vaikida ja unustada? Autor on Eesti lähiajaloo teemasid vaadelnud ka oma eelmistes teostes, romaanis “Minu venna keha” ja 
On tegutsenud kunstniku ja kirjutajana, ka kunstiõpetajana. Töötanud peamiselt naha- ja köitekunsti alal, joonistanud ja illustreerinud, teinud autoriraamatuid. Korraldanud ja kureerinud kunstinäitusi jm. üritusi, avaldanud artikleid ja sõnavõtte kunsti- ja sotsiaalsetel teemadel (peamiselt „Sirbis”), osalenud aastaid Kunstnike Liidu volikogu ja Nahakunstnike Liidu juhatuse töös.
on raamatute tegemisega seotud vähemalt neljandat põlve. Emapoolsel vaarisal oli trükikoda "Varrak", isaisal Oskar Jagomäe raamatukauplus Petseris. Kirjastus "Ilmamaaga" on seotud juba asutamisele eelnevast ajast, aastast 1991. Selle kinnituseks on olemas Hando Runneli kingitud luulekogu "Oli kevad, oli suvi" nende esimeselt kokkusaamiselt koos pühendusega: "Mart Jagomäele, kirjastuse sünnipäeval* Hando Runnel 28.07.91". Allmärkusena "* Loodetaval". 
Üks inimene, kes armastab lugusid. Ta ütleb, et tal on elus vedanud, sest lisaks enda lugudele on ta saanud olla kuulajaks ka paljude teiste inimeste omadele. Neid omakorda kirja pannes on olnud võimalik end lugude sisse veelgi sügavamalt mässida. Päris inimeste päris lugudel on Pireti jaoks eriline lumm ning sellepärast ongi ta viimastel aastatel väga armastanud tööd ajakirjanikuna. Peamiselt võib tema töid kohata Hiiu Lehes. Hiiumaa kirjandusfestivalil istub ta küsija toolil kolmandat aastat järjest.
on eesti proosa- ja näitekirjanik ning stsenarist. Kirjandusse tuli ta kirjandusrühmituse Tartu NAK liikmena nullindate alguses, kui hakkas avaldama lühiproosat. Laiemat tähelepanu pälvis Jaaks 2011. aastal, mil võitis lahkumineku traumast rääkiva näidendiga „Näha roosat elevanti“ Eesti Teatriagentuuri näidendivõistluse. Sellele järgnes maagilis-realistliku lühiproosa kogumik „Linnalegend“ (Ji, 2015), mille eest tunnustati Jaaksi Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Tänaseks on tal ilmunud kuus proosaraamatut ja enam kui kakskümmend draamateksti, mida on mängitud pea kõikides suuremates Eesti teatrites. Romaanižanris debüteeris Piret Jaaks möödunud aastal, kui tema ajalooline romaan „Taeva tütred“ (Varrak, 2023) võitis romaanivõistlusel kolmanda preemia. Lugu räägib Eesti päritolu baltisaksa misjonärist Hedwig Büllist, kelle Esimese maailmasõja aegseid ennastsalgavaid tegusid võib võrrelda ema Teresa omadega. Romaan pälvis laialdast tähelepanu: seda on nimetatud haruldase sisendusjõuga kirjutatud missioonilooks, mille atmosfäär on loodud niivõrd oskuslikult nagu oleks autor viibinud ise sada aastat tagasi kohapeal. Jaaksile omistati „Taeva tütarde“ eest ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal.
Piret Kriivan on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik ja vastutav toimetaja. Piret on 20 aastat toimetanud ja juhtinud Vikerraadios Eesti ajalugu käsitlevat saadet „Eesti lugu“. Sarja 20. aastapäeva puhul avaldas ta raamatu pealkirjaga „Eesti lugu“. Selles on esitatud rohkem kui 800 loost 20. Sarja kuue sajandat saadet tähistati Hiiumaal avalike salvestustega Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas, muuseumi Kassari majas ja militaarmuuseumis. 
on lugusid jutustanud üle kolmekümne aasta. Oma kodulehel kõneleb ta järgmist: “ Minu lapsepõlv oli täis jutuvestmist. Emalt-isalt kuulsin tõestisündinud lugusid, ühelt vennalt muinasjutte ja teine jutustas raamatuid ümber. Milline luksus! Küllap sellega määrati ka mu saatus saada jutuvestjaks. Ühel poolt toetab mind kodust ja kogukonnast kaasa saadud traditsioon, teisalt see, mis ma lavakunstikoolis õppisin. Seda kõike kokku põimides ja nende vahel tasakaalus otsides olen leidnud oma tee ja oma hääle. Nii ma siis jutustan, koolitan ja teen palju muudki, mis on seotud lugude ja jutuvestmisega.
Helsingi ülikoolis teoloogiadoktoriks väidelnud Riho Saard on Hiiumaa juurtega üks omanäolisemaid eesti kiriku- ja kultuuriloolasi, empiirilises ajalooliste dokumentidega tegelemises vilunud, jaheda uurijapilguga, ehk professor Ea Janseni sõnul ”väga kaine vaatleja”. Lisaks kauaaegne õppejõud, professor, kelle huvi on olnud laialdane. Ta on ühtviisi kirjutanud nii kristlusest mitme erineva nurga all, Hiiumaast, Vilde ja Tammsaare loomingust kui ka tänapäeva klassiku Tõnu Õnnepalu ”Paradiisist”, samuti vähemalt ühe suuremahulise psühhobiograafilise eluloo tuntud vanatestamentlasest Evald Saagist. Kirjandusfestivalil räägib ta oma järjekorras kahekümne seitsmenda raamatu ehk ”Kultuurilooline rännak Paopelt Hirmustesse” saamisloost ja isiklikust metafoorsest süvatähendusest. Tema teemavalikute detailsem loetelu on nähtav: 
on oma elu jooksul kirjutanud mõned luuletused, jutud ja laulud, jäänud kaks korda Lätis vihma kätte ja saanud ühe korra telliskiviga vastu pead. Kirjanduse kõrval on viimasel ajal olnud sunnitud asju ajama muusikute ja teatriinimestega. Lisaks juba ilmunud luulekogudele "Elektrikujulised asjad", "post-post-traat-traat-elekter!" ja sooloalbumile "Supipäev" on talt lähitulevikus oodata nii teatritükki, uut raamatut kui ka bändiga Avemaria kirjutatud plaati.
Urmas Vadi on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest", „Kuu teine pool“.luulevõistlus „Nuutri jõe ööbik“
Omaloominguvõistlusele oodatakse vabas vormis kodukohaluulet! Pange paberile tunded ja mõtted oma kodukoha inimeste, looduse, ajaloo, eripära või väärtuste kohta. Julgustame ka neid autoreid, kel luuletused sahtlisse pidama on jäänud, neid sealt välja võtma ja võistlusele saatma. Ootame põnevusega!
Auhindamisele tuleb kolm vanuseastet: 7-9. klass, gümnaasium ja täiskasvanud.
Auhinnafondis on väärtkirjandus ning parimad luuletused avaldatakse „Hiiu Lehes“.
Hiiukeelse luule eest on ette nähtud eriauhind.
Luuletused märksõnaga „Kirjandusfestivali 2025 luulevõistlus“ palume saata Kärdla sünnipäevaks, 1. maiks aadressil tiiuheldema@gmail.com
Tulemused tehakse teatavaks kirjandusfestivalil pühapäeval, 8.06 Hiiumaa muuseumis Vabrikuväljakul.
Saabunud töid hindab asjatundlik ja kirjandushuviline žürii, kuhu kuuluvad kirjandusega tihedalt seotud inimesed.
Galerii
Fotode autor: Kaja Hiis-Rinne
MTÜ Hiiumaa Teabekapital
MTÜ Hiiufest
Festivali visuaal: Valdek Alber