Tiit Aleksejev on eesti kirjanik ja näitekirjanik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal, õppinud Oxfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid, seejärel omandanud magistrikraadi keskaja ajaloost ning töötanud ka diplomaadina. Aastast 2016 kuni maikuuni 2024 oli Aleksejev Eesti Kirjanike Liidu esimees. Oma ilukirjanduslikku teekonda alustas ta 1999. aastal novelliga “Tartu rahu”, ühtekokku on tema sulest ilmunud viis romaani ja viis näidendit.

80-ndatel - 90-ndatel sain ennast kunsti kaudu väljendada Emmaste kolhoosi Nurste suveniiritsehhis. Medaleid - märke kavandades ja meistritempleid tehes. Sajandivahetusest alates hakkasin jälle pidevalt ja innuga ehtekunstiga tegelema.

Ja teen seda, kuni laua otsast ära vajun…

Alates sajandivahetusest olen maalinud lugematul hulgal triibulisi akvarelle. Teemaks Hiiumaa küidukangad. Neist on saanud nö. värvikaardid Muuseumisse, „Hiiumaa kalendripildid”, väiksemate ja suuremate „Triibuliste” akvarellide seeriad kalade ja lilledega ning suurel hulgal pisikesi kaardikesi.

Kõige enam meeldib mulle õuevalguses õlimaalida, aga ka lõuenditele kipuvad juba küidutriibud sisse tulema...

Elan-olen, joonistan ja maalin.

Kirjandusfestivali muusikalised lõpuakordid kõlavad Hiiumaa muuseumis, kui tundeline lauljatar Hedvig Hanson laulab oma varjunditerohke hääle ja meelega laule Eesti autorite tekstidele, saates end ise klaveril.

Esitusele tulevad muusiku omaloomingulised laulud, mille loomisel on ta saanud inspiratsiooni tuntud luuletajatelt, nende seas Ernst Enno, Ilmi Kolla, Artur Alliksaar, Ellen Niit, Doris Kareva, Ott Arder, Ave Alavainu, Aita Kivi. Mõtlikkust ja meloodilisust pühapäevasesse suvepäeva.

Eero Epner (1978), lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal. Konrad Mägi Sihtasutuse juhataja. Kirjutanud Konrad Mägi eluloo, koostanud tema albumi ning kureerinud mitmeid näituseid.

Foto: Annika Haas – Riigikantselei, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=102617483

Hiiumaa kunstiaasta logo autor Kertu-Liina Karjus on vabakutseline kunstnik ja disainer, kelle juured on kindlalt ja sügavalt Hiiumaal. Graafilisele disainile on nüüdseks lisandunud ka rõivadisain koos rätsepa kvalifikatsiooniga. Kertu-Liina viimane kunstiprojekt – seeria „Hiiumaa kontuurkaartide atlas“, on armastusavaldus Hiiumaale ja kummardus esivanematele. Nii ürgne loodus kui inimtekkelised maastikud, maanteed ja põllulapid, moodustavad linnulennult vaadates kauni mustri, mida kohalike rahvusvärvide abil paberile jäädvustada. Kodune maastik on üks eestlaseks olemise oluline osa, selle säilimine looduses ja kujutamine kunstis aitab hoida ja tugevdada meie identiteeti.

Mika Keränen on Soome päritolu Eesti lastekirjanik, kes töötanud lisaks tõlkija ning õpetajana. Tema loodud salaselts Ramps on tuttav paljudele lastele: lindgrenlikud detektiivilood, kus jagub põnevust ning oluline roll on sõprusel ja koos tegutsemisel. Lisaks on Keränen kirjutanud lastele ja noortele jalgpalliraamatuid, nagu „Armando“ sari ja „Väravajoonel“.

Kadri Lepp armastab ühtviisi teatrit ja kirjutamist, käesolevaks hetkeks on tema sulest ilmunud kuus lasteraamatut. Viimati ilmunud „Haruldane Raimond“ ja „Valge pall“ on suunatud väikelastele, arutamaks teemadel nagu sõprus, julgus teistest erineda, loobumine ja leppimine. Kadri stiili iseloomustab helgus, maailm on hea paik, kui sul on keegi, kellega muret jagada.

Helgi Põllo on ajaloolane, Hiiumaa ajaloo ja omakultuuri uurija, Hiiumaa muuseumi  teadusdirektor ning Hiiumaa kultuuri- ja turismielu edendaja, giid, lugude looja ja tunnustatud kõneleja. Sel kirjandusfestivalil avab Helgi Põllo hiiu kunstniku Kaljo Põllu arhailiste mustrite maailma.

Märt Rannast on on hiiu maalikunstnik ja skulptor, kes on iseenda kohta öelnud, et esimesed kokkupuuted kunstiga olid juba isa skulptuuriateljees Haapsalus, kus oli palju savi, kipsi, kivitööriistu, segadust ja suitsuvingu. Oma peamiseks juhendajaks nimetab ta maalikunstnik Lembit Saartsi, kellelt on saanud põhilise osa selle koolkonna maalikunsti põhimõtetest, suhtumistest ning kogemustest. Märt Rannast on korraldanud üle 20 isikunäituse ja üle 50 grupinäituse nii Eestis kui mitmel pool maailmas. Möödunud aastal oli tal näitus „Pimedusega löödud“ Viscosa kultuuritehases, see oli justkui läbilõige Märt Rannasti kui maalikunstniku ja skulptori loomingust alates 1987. aastast.

Harri Rinne on tegutsenud ja tegutseb kultuurivaldkonnas juba aastakümneid. Ta on muusik, kirjanik, fotograaf, kes on töötanud ülikoolis, reklaamibüroodes, loonud ühiskondlike uuringute firma ning pidanud mõnda aega ka muusikakirjastust. Samuti on ta kirjutanud umbes 600 laulu, viis raamatut, lisaks artikleid ja kolumne.

Piret Saluri on tõlkija, kes on ka ise päris palju kirjutanud ning sageli selliseid tekste, millest keegi ei teagi, et need on tema sulest pärit. On Saluri rohkem diplomaat või kirjandustegelane, on keeruline vastata, sõltub sellest, kes vastab. Pikka aega president Lennart Meri protokolliülemana töötanud Saluri on tänini tunnustatud Eesti kultuurisaadik Soomes ning Soome kirjanduse maaletooja Eestis. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse elutööpreemia, kuid eelistab ise jääda tagasihoidlikuks ning rõhutab, et tõlkija töös on kõige olulisem autoritruudus ja mõttetäpsus. Salurile ei meeldi oma tõlgitud raamatutesse autogramme kirjutada, see-eest teeb ta kingitud raamatutesse väikese salajase märgi. Kas ta avaldab, missugune see on, tuleb temalt kirjandusfestivalil küsida.

Joonas Sildre on töötanud vabakutselise graafilise disaineri, illustraatori ja koomiksikunstnikuna ning illustreerinud üle kolmekümne lasteraamatu ja hulgaliselt õppematerjale. Sildre on avaldanud kaks lastekoomiksit ja graafilise romaani Arvo Pärdist, koostanud koomiksiantoloogiaid ja kaasaegse eesti autorikoomiksi näituseid. Tema 176-leheküljeline graafiline romaan on aga esimene koomiksivormis jutustatud Eesti kunstniku elulugu, mis võtab pildiliselt kokku olulisemad pöördepunktid Konrad Mägi elus ja loomingus.

Duo näol on tegu noorte professionaalsete muusikute sümbioosiga - laulja Karmen Telvik ja kitarrist Markus Nurmsaar. Hiiumaa Kirjandusfestivalil kõlab nende esituses peamiselt selle sajandi algusepoole kirjutatud eestikeelne pop- ja indiemuusika. Lavale võetakse kaasa lugusid nii Dagö, Inese kui Smilersi repertuaarist.

Foto: Elis Nurs

Juhib igapäevaselt Keeleametit, kuid vabal ajal kirjutab ta lasteraamatuid ja neid on tal ilmunud juba ligi 50. Inspiratsioonist ja ideedest autoril puudust ei tule, mitmed tema sarjad – „Kriminalistide“ sari, „Ajarändurid“, „Matemaatiline sõber“ jt – on kiirelt kujunenud laste lemmikuteks. Tomusk kirjutab igas vanuses lastele, tema teoseid iseloomustab osav keelekasutus, põnevad karakterid ja hea kogus huumorit, saadetuna elutarkusest, mis kutsub noort lugejat kaasa mõtlema ja erinevate olukordade üle arutlema.

Tõnis Tootsen on Lõuna-Eesti metsade vahel elav vabakutseline kirjanik, kes peab lugu kõigest unenäolisest. Leiva on lauale toonud igasugu tõlke- ja toimetustööd ning heli- ja videomontaaž, aga muidugi ka kultuurkapitali toetus, püramiidskeemid ja väljapressimised.

Tõnu Õnnepalu esimene raamat, luulekogu „Jõeäärne maja“ ilmus 1985, kui autor oli just tulnud Hiiumaale Lauka kooli õpetajaks. Seda uut algust Hiiu saarel on ta romaanis „Paradiis“ kirjeldanud kui oma teist ja tõelist lapsepõlve, sündimist päriselt endaks. Oma esimese romaani „Piiririik“ kirjutas ta aga 1993. aastal Pariisis. Nüüdseks on eri žanrites teoseid kogunenud kolmekümne ringis ja neid on tõlgitud kahekümnesse keelde. Hiiumaad, oma alguspaika, pole kirjanik jätnud ja tuleb siia ikka ja jälle, olgu mõttes, unes, mälestustes või päriselt.

Foto: Jack Devant

Ave Alavainu tütrena oli Kata-Riina lapsepõlvekodu tulvil luulet ja loomingut, mis on avaldanud talle mõju näitlejana. On igati loomulik, et Kata-Riina esimesed loomingulised katsetused ilmnesid juba lasteaias. Suure osa lapsepõlvest Hiiumaal elamist lõi seletamatu sideme saarega, mis oma tormituulte, metsaaluse samblalõhna ja merega on tugevalt mõjutanud tema loomingut ja inspiratsiooni.

Peale ülikooli lõpetamist asus Valter tööle Kärdla keskkooli matemaatikaõpetaja ja klassijuhatajana. Aasta hiljem kutsuti Valter Lauka Põhikooli direktoriks, kus ta õpetas lisaks reaalainetele ka tööõpetust. Töö kõrvalt osales Valter aktiivselt Hiiumaa kultuurielus ning ta kohtus Ave Alavainuga. Valteril tekkis sügav lugupidamine Ave andekuse ja vitaalsuse suhtes. Neid sidusid ühised kultuurihuvid ja sarnane huumorisoon. Valter ise on kirjutanud luuletusi sahtlisse, kuid avalikustanud on ta haikusid ning sadu arvamuslugusid erinevates meediaväljaannetes.

Emapoolsete vanavanemate järgi on Kreet Hiiumaa juurtega. Esimesed seitse eluaastat Hiiumaal elamist on tugevalt mõjutanud tema tunde- ja mõttevälja kujunemist ning kinnistanud hingelise seose selle saarega. Kreeda loomingus – luules, raamatutes, maalides, laulusõnades, muusikas – on Hiiumaa ja meri tähtsal kohal. Tema kolmanda luulekogu “Puudutades südant” mitmed luuletused on sündinud just Hiiumaal. Kreeda iga aastaringi juurde kuulub osasaamine Hiiumaale omasest elutempost ning hiidlaste huumorisoonest. 

Hannu Oittinen on soome tõlkija, kes on aastakümneid vahendanud eesti kirjandust soome keelde, teiste hulgas Tiit Aleksejevi, Rein Raua ja Asko Künnapi loomingut. 

Reelika Kasemägi, kirjanikunimega Mae Lender on avaldanud mitu romaani, neist on otseselt Hiiumaa-teemaline "Minu Hiiumaa", mille uustrükk just äsja ilmus. Selleski raamatus on huumorit, on äratundmist, on seikluslikkust.