Hiiumaal saab ronida nagu olümpial

Hiiumaa üks kuumemaid turismiartikleid on kindlasti Tuuletorn Käinas ja seal asuv ronimissein. Pean tõdema, et kuna kõrgust ma kardan, siis palusin seda tegevust tegema Marko, kes ülesande sama suure innuga ette võttis nagu Tahkuna tuletornist allalaskumise. 

Baltimaade kõrgeima siseronimisseina kõrguseks on 20 meetrit ning selle vallutamiseks tuleb püstloodis mööda erineva suuruse ja kujuga ronimisseina kive üles ronida. „Kohale jõudes võttis mind taaskord vastu Inna Lepik, kes mind ka tuletornist laskumisel juhendas,“ rõõmustas Marko, kelle seiklus algas taas omavastutuslehe läbilugemisest ja allkirjastamisest. „Kui olin kinnitusrihmad ümber keha pannud ja ronimissussid, mis varbad üsna kokku surusid, jalga pannud, olin täis otsustavust, et tippu jõuda,“ jutustas katsealune. 

„Kuigi seinal on erinevate värvidega märgitud ära vastava raskusastmetega rajad, kasutasin oma esimesel ronimisel just parasjagu mugavalt ettejuhtuvaid kive. Kuigi teadsin, et kukkumise korral hoiab mind õhus ja aitab sujuvalt põrandale turvalint, siis kõrguse ja väsimuse kasvades kasvas ka teatav hirmu- ja adrenaliinitase,“ selgitas Marko, et küllap hirm oligi see, mis aitas tal tipuni jõuda ning seal paiknevat kella helistada. „Pärast lükkasin end rahulolutundega seinast lahti ning turvalint lasi mind sujuvalt alla tagasi.“

Ronimissein on jõukohane pea igas vanuses soovijatele ja Käina ronimisseinale pääsevad lapsed alates seitsmendast eluaastast. Inna Lepiku sõnul on ronimine järjest enam populaarsust kogumas ning Käinas toimub trenne nii lastele kui ka täiskasvanutele. „Kes niisama ronima tahab minna, sellel soovitatakse eelnevalt aeg broneerida, sest elavas järjekorras võib ootejärjekord kujuneda tundide pikkuseks,“ teadis mu katsealune omast kogemusest öelda.  

Ega ainult ühest korrast üles ronimisest ei piisa. „Puhkasin veidi, sest vatti olid esimese korraga saanud nii sõrmed, õla- kui ka seljalihased. Teisel korral otsustasin ainult mööda rohelisi kive üles ronida. See kujunes ka omamoodi mõtteharjutuseks, sest õigel hetkel vale käega järgmisest kivist haarates võib ennast nii-öelda kinni ronida – keha jääb nii ebamugavasse asendisse, et edasi pole enam võimalik minna,“ meenutas Marko, kes jõudis rohelisel rajal tipust mõne meetri kaugusele, kui haare järgi andis ning turvalint teda päästma asus. 

Täiskasvanutele annab ronimisseinal ronimine taaskord võimaluse tunda seda, mida lapsena puudel ronimine pakkus. „Tänapäeval on tegemist juba olümpiakavva kuuluva spordialaga. Tuuletorniski on peetud nii Eesti kaljuronimise karikasarja etapp kui ka ronimisvõistlusi noortele,“ selgitab üks Hiiu Rope eestvedajatest ja ronimisspetsialist Inna Lepik. 

Milleks on see erinevate värvide, kujude ja ebamäärase esmamuljega seinal turnimine hea? See on ette nähtud kõigi lihasrühmade tugevdamiseks, koordinatsiooni, tasakaalu ja osavuse arendamiseks. Esimesel tutvumisel ronimisseinaga tuleb ronijale kindlasti ette näidata seinal ronimise põhimõte: inimene peab samaaegselt toetuma kolmele punktile (kas kahe käe ja ühe jalaga või ühe käe ja kahe jalaga). Liikumisel tõstetakse korraga edasi vaid üks jäse. Ronimisseina avaused kujutavad endast erinevaid kujundeid ja väljaulatuvad toetuspunktid on eri värvi. 

Ronimine soodustab tasakaalustatud arengut. Ronimise harrastamine tugevdab kõiki lihasrühmi ja arendab koordinatsiooni, osavust ja tasakaalutunnetust. On ka öeldud, et see on suurepärane võimalus ergutada mõttetegevust. Pole vaja olla teadlane, et mõista, et käte ja jalgade erisuunaline liigutamine ronimisel aktiveerib aju erinevate piirkondade koostööd.

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.