Metsaköök: Angervaksast saab limonaadi, juuksetugevdajat ja musta värvi

Aromaatne martsipani hõngust pakatav õhk ning teid ääristavad pehmed kreemikates-valgetes toonides angervaksa õiepöörised annavad mõista, et tärganud on aasade kuninganna, keda esivanemad kutsunud ka tuulerohuks, risthambaks, hobuseurmarohuks ning angerpüksiks. Hiiumaal on angervaksa kutsutud ka vormioksaks.

Rahvaluules on angervaksa peetud vägagi pühaks taimeks ning omistatud talle suurt väge. Arvati, et angervaksa magus aroom annab selgeltnägemise ning haldjatega suhtlemise võime. Angervaksa põimimine pruudipärga tõotas tuua rõõmu ning õnnistust pruutpaarile. Tavapärane oli ka taime põrandale laialipuistamine, mis aitas vabaneda halbadest aroomidest ruumis, luua pehme sooja jalgealuse ning ennetada haigustesse nakatumist. Vanad eestlased tarvitsesid õitsvat angervaksa pista kaitseks kurja eest ka majalaudade ja palkide vahele.

Angervaks eelistab kasvuks niiskeid alasid, mistõttu leidub teda peamiselt merede, jõgede või järvede kallastel, niiskete metsade alustel, tee äärtes, kraavides, soode lähistel või puisniitudel. Angervaksa võrseid tuleks korjata varakevadel, lehti enne õide puhkemist, juuri septembris ning õisi juulis. Kõiki taime osi võib kuivatada, õisi ka sügavkülmutada.

Angervaks sisaldab aineid, mis võivad mõjuda efektiivselt põletike, palaviku, peavalu ning seedeprobleemide puhul. Juuri kasutatakse hingamisteede vaevuste nagu köha ja kurguvalu leevendamiseks. Laialdast kõlapinda on saanud ta loodusliku aspiriinina, omades valuvaigistavat ning higistamist soodustavat toimet. Veel omistatakse talle üldtugevdavat, kergelt rahustavat ning und soodustavat mõju. Suureks abiliseks on angervaks ka erinevate naistehaiguste puhul, mistõttu on teda kutsutud rahvasuus isegi naesterohuks. 

Astmaatikud ning inimesed, kel esineb tundlikkust aspiriini suhtes, peaksid angervaksa kasutamisega olema ettevaatlikud!

Tänu oma aromaatsusele on angervaksa juba ammustest aegadest laialdaselt kasutatud erinevate jookide ja toitude maitsestamiseks. Õied on maitselt tugeva, täidlase, magusa mesise- või vanillihõngulise maitsega.

Lisa angervaksa õisi moosidele erilise maitsenüansi saamiseks või valmista neist maitsev siirup, mida lisada tee sisse, pannkookidele või isevalmistatud limonaadi. Siirupi saad muuta maitseküllasemaks, lisades sellele näiteks rabarberit, sidrunit või ebaküdooniat. Värskeid õisi võid lisada ka hommikupudrusse meeldiva mandlise maitse saamiseks või jätta need piima/koore sisse tõmbama, et hiljem valmistada maitsvaid magustoite, magusaid kastmeid ja jäätist.

Hõrgu jäätee valmistamiseks keeda õitest teetõmmis. Jahtunud tõmmisele lisa rohelistest viinamarjadest mahl, paar sidruni- või laimiviilu, pisuke laimimahla ning jääkuubikuid või külmutatud marju. Efektsete lilleliste kuubikute tegemiseks täida jääkuubikuvorm veega ning lisa enne sügavkülmutamist iga kuubiku sisse mõni angervaksa õis. Hiljem saad neid lisada erinevatele jookidele, maitseveele või jääteele. 

Lehed on maitselt tugeva, mõrumagusa mandlise maitsega, sisaldades rohkelt C-vitamiini. Noori lehti võib lisada salatitesse, hautistesse või kasutada suppide, kooreste kastmete või jogurti maitsestamiseks.

Taimest tehtud tõmmisega loputa pead, et tervendada peanahka ja tugevdada juukseid. Angervaksa maapealsetest osadest saab kollakat sinepikarva, juurtest vase kaasabil musta värvitooni riiete, kanga või lõnga värvimiseks.

Hiiu Leht
Loo ja foto autor: Kaisa Kääramees

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.