Hakkamist täis naised suunavad hiidlasi investeerima

Rahatarkuse jagamise eesmärgil loodud Hiiumaa Investeerimisklubi on Marin Vallikivi ja Kristina Halla eestvedamisel ühe hooaja tänaseks selja taha jätnud. Vanuse mõttes alles lapsekingades klubi liikmeskonda kuulub täna napilt alla 300 liikme, aga inimeste huvi on investeerimismaailma vastu aina kasvavas joones.

Kristina ja Marin on hakkajad naised, kes mõlemad tegutsevad ettevõtjatena. Eelmise aasta kevadel hakkas nende peas tekkima idee, et Hiiumaale tuleks rahatarkust jagav klubi luua ja sügisel 2022 pandigi alus MTÜ-le. Kristina ütleb, et soov oli luua ühtne ja toetav investeerimishuvilisi koondav klubi ning inspiratsiooni saadi eelkõige Eesti ühe tuntuima rahatarkuse jagaja Kristi Saare loodud Naisinvestorite Klubist. 

 

Huvi tärkas vaikselt

„Tänapäeval on küll palju kohti, kust saada rahatarkuse kohta infot, aga veel parem on nendel teemadel omavahel arutleda ja mõtiskleda“, võtab Kristina kokku mõtte, millega ta mullu pöördus Marini poole, kes oli meelsasti nõus kampa hakkama. Marin ütleb, et kahjuks täna veel koolides rahateemadel palju tarkust ei jagata, kuid samas on rahaga nii, et kui me ise seda ei kontrolli, siis kontrollib raha meid ja see tekitab stressi. 

Klubi loomise taga on loomulikult naiste enda suur huvi investeerimismaailma vastu. Mõlemad naised on aru saanud, et pensioniks on vaja eelkõige endal panustada ja nii avasid nad vabatahtlikult juba aastaid tagasi endale II pensionisamba. Tänaseks on mõlemal avatud ka III pensionisammas. Marin tegi oma esimesed investeeringud 25€ näol kuus aastat tagasi LHV kasvukontole. Poole aasta pärast tegi ta juba esimesed tehingud Balti Börsil. Samuti paelus teda idee koguda raha lastele. Just last oodates hakkaski ta rohkem uurima investeerimise kohta ja avastas, et tegelikult ei peagi elama palgapäevast palgapäevani, kui samal ajal targalt investeerida.

Kristina leidis teadlikuma tee investeerimiseni siis, kui nad abikaasaga Hiiumaale kolisid. Sellel hetkel tekkis neil mõte investeerida kinnisvarasse ja enda täiendamiseks luges ta üha enam rahatarkusest rääkivaid raamatuid ning täiendas oma portfelli.

2015. aastal soetasidki Kristina ja tema abikaasa endale investeerimise eesmärgil kinnisvara ja juba samal aastal rentisid seda soovijatele välja.

Nii Marini kui Kristina jaoks on investeerimise peamine eesmärk rahaline vabadus. Samas on ka kindlustunne ja põnevus tähtsad komponendid. Marin ütleb, et tema meelest on hea mõelda, et ükskõik, mida ta ise parasjagu ka ei teeks, siis tema raha teenib investeerides talle ikka raha. 

 

Raha pole tabuteema

Marini sõnul on investeerimismaailmas palju müüte. Näiteks arvatakse, et ei olda investeerimise jaoks piisavalt rikas või ollakse kas liiga vana või liiga noor ja tihti ollakse arusaamal, et see teema on rohkem meestele mõeldud. 

Kristina lisab on rahast rääkimine seni olnud pigem tabu ja investeerimist peetakse justkui liiga keeruliseks tegevuseks. „Tegelikult on täna investeerimine kõigile kättesaadavam kui kunagi varem,“ tõdeb Kristina.

„Inimesed kardavad eelkõige raha kaotada, aga minu soovitus on – väikesed summad, väikesed hirmud,“ ütleb Marin ja lisab, et selle kohta saab soovitusi tema Instagrami kontolt Mikroinvestor. 

Kui täna peaks keegi andma naistele 1000€ investeerimiseks, siis paigutaksid nad raha USA börsi aktsiatesse. Laiemalt soovitavad nad aga mitte investeerida ettevõtetesse, mille tegevusest puudub arusaam. Eelnevalt tasuks jälgida, kuidas ettevõttel läheb ja milliselt on nende aktsiaväärtus ajas muutunud. Kristinat huvitavad just tehnoloogiaettevõtted ja sellised firmad, mis on edukad. Sealjuures aktsiaid hinna järgi ta ei osta. Marin seevastu ütleb, et tema paneb enda aktsiate nimekirja aktsiad, mis talle huvi pakuvad ja jälgib siis, kuidas neil minema hakkab. Balti Börsil, kus enam teenustasusid ei ole, on ta ostnud enda jaoks huvipakkuvast ettevõttest kasvõi ühe aktsia, et hajutada riski, samas ikkagi investeerida.

Mõlema soovitus alustavale investorile on – lihtsalt alusta! „Investeerimine on elustiil, mitte ühekordne projekt,“ ütleb Kristina ja soovitab olla järjekindel. Tema meelest on Jaak Roosaare oma raamatus selle põhimõtte hästi sõnastanud, öeldes, et üldiselt on turul raha rohkem kui häid tehinguid või pädevaid investoreid, seega alustamiseks piisab ka tahtmisest, töökusest ja higikapitalist.

Marin lisab, et abiks on ka see, kui end ümbritseda inimestega, keda samuti rahatarkuse teemad huvitavad, sest koos on lihtsam. 

Hiiumaa klubi teeb aktiivselt koostööd ka Hiiumaa Arenduskeskusega, kellega koos on saarele toodud esinema investeerimisgurud nagu Kristi Saare, Marko Oolo, Rahakratt ja Jaak Roosaare. Saare ja Roosaare on ka nii Marini kui Kristina peamised eeskujud investeerimismaailmas. 

Oma senise tegevuse jooksul on Marini eestvedamisel korraldatud ka kaks koolitust, mis keskendusid investeerimise alustamise ja psühholoogia teemadele. Aktiivselt toimetab ka klubisisene raamatuklubi, mille raames loetakse ühiselt kokkulepitud kirjandust ning seejärel saadakse Hiiumaa eri paikades kokku ja arutletakse loetu üle. 

Hiiumaal ei ole aga ainus kogukondlik investeerimisklubi, mis Eestis toimetab. Kontakt on hiidlastel seni olnud Saaremaa Naisinvestoritega ning ka Valgamaa ja Ida-Virumaa samalaadsete klubidega. 

 

LÖÖ KAASA!

Hiiumaa Investeerimisklubi võtab meelsasti vastu uusi liikmeid. Selleks ei pea tegema muud, kui liituma Facebookis Hiiumaa Investeerimisklubi grupiga või võtma ühendust hiiumaainvesteerimisklubi@gmail.com aadressil või külastama nende lehte Facebookis. 

 

Esimesed sammud on olulised

Aira Toss ja Kristine Oago kuuluvad Hiiumaa Investeerimisklubisse. Nad mõlemad teavad, et edukas investeerimine põhineb regulaarsusel ja järjepidevusel. Investeerimisteemast huvitatud hiidlastele soovitaksid nad klubiga liitumist küll, sest seal saadud info abil saab hoida oma rahaasjad korras ja õppida teiste kogemustest.

Miks otsustasid liituda Hiiumaa Investeerimisklubiga?

Kristine: Kui klubi loodi, tekkis hea võimalus rahatarkust koguda.

Olin paar aastat raamatuid ja blogisid sirvinud, enne kui Hiiumaa Investeerimisklubiga liitusin. Mulle meeldib, kuidas toetav keskkond ja sarnaselt mõtlevad inimesed aitavad fookust hoida. 

Aira: Eks ikka sel põhjusel, et see klubi tegutseb siin samas kodusaarel. Investeerimine on minu jaoks huvipakkuv valdkond ning mis tahes klubiline tegevus ongi ju selleks, et mõttekaaslastega suhelda ja omavahel kogemusi vahetada. Me ju ise teeme valikud, kellega koos me oma vaba aega kasutame, minu jaoks on investeerimisklubi üritused kindlasti kvaliteetaeg.

Kellel soovitaksid Hiiumaa Investeerimisklubiga liituda ja miks?

Kristine: Rahatarkust jagatakse järjest rohkem ja loodan, et inimestesse tekitatud “rahast-ei-räägita” tunne hakkab vaikselt kaduma. Kõigil oleks vaja oma rahaaasjad korras hoida. Seega soovitan kõigile, keda teema kõnetab.

Aira: Klubiga liitumist soovitan kõigile, kel investeerimise vastu huvi. Ei ole oluline, kui suur või väike on investeerimisportfell, ega seda ju keegi ei küsigi. Klubiliikmete omavahelises suhtlemisel ja külalisesinejaid kuulates saab õppida teiste inimeste vahetutest kogemustest. 

Mis on olnud Sinu jaoks senini kõige suurem avastus või õpikoht Hiiumaa Investeerimisklubi liikmeks olemise aja jooksul? 

Kristine: Osad avastused tegin juba varem Kristi Saare raamatut lugedes, aga temaga kohtumine oli kindlasti kirgastav. Kristi kogemused ja teadmised maalisid tugeva emotsiooniga pildi sellest, mis võib juhtuda, kui jõutakse pensioniikka. See tundub noorele inimesele kauge teema. Eesmärkide, kaasa arvatud pikaajaliste eesmärkide, seadmine on investeerimise juures vast kõige olulisem – tasub endalt küsida, miks seda teha. 

Aira: Mina loen isiklikult kõige suuremaks kasuteguriks seda, et ajal, mil Eestis algas päris hoogne inflatsioon, räägiti investeerimisklubis rahulikult ikkagi sellest, kuidas ka inflatsiooni olukorras edasi investeerida, mitte asuda raha lihtsalt ära kulutama. Minule, kes ma olen näinud ära 1992. aasta rubla lõpuaja hüperinflatsiooni, tekitas praegune inflatsioon esmalt natuke sarnaseid mustreid, aga tänu klubile ei rakendunud need mustrid minu isiklikus finantsdistsipliinis. 

Kuidas leidsid tee investeerimise juurde?

Kristine: Kuna säästlik ja jätkusuutlik mõtteviis ning tarbimine on mulle juba pikemalt tuttavad, siis arvan, et rahatarkuseni ja seejärel investeerimiseni jõudmine on olnud selle sujuv jätk. 

Aira: Tee oli ammu teada, sellest on ju palju kirjutatud nii ajalehtedes kui raamatutes, aga oluline on sel teel esimesed sammud astuda. Minu puhul oli tõukejõuks, et mu sugulased olid juba varem investeerimisega tegelemas ja eks nende jutte kuulates tuli arusaamine, et kaua ma ikka venitan, vaja on alustada. Esimesed aktsiad Balti börsil ostsin 2017. aastal.

Keda pead investeerimismaailmas enda eeskujudeks?

Kristine: Eeskujusid, keda igapäevaselt loeks või jälgiks mul ei ole. Kõige enam on mind vast Kristi Saare tõekspidamised kõnetanud. 

Aira: Otseseid eeskujusid ei ole, aga ma alati imetlen Kristi Saare kirge ja pühendumist inimestele investeerimise vajalikkuse selgitamisel.

Mis on olnud siiani Sinu enda meelest Sinu edukaim investeering ja kuhu soovitaksid enda sõpradel investeerida?

Kristine: Ma ei tookski edukaid või mitteedukaid investeeringuid välja. Arvan hoopis, et hea investeeringu aluseks on see, et sa usud sellesse, mida teed, ja see, et sa seda teed. Samuti mängib aeg kindlasti investeerimiste juures suurt rolli. Alles õppides ja katsetades, on hea vast alustada investeerimist ettevõtetesse, mille klient Sa ise juba nagunii oled.

Aira: Minu investeeringud on pikaajalised ja nende peamine eesmärk on kindlustada parem hakkamasaamine pensionipõlves, seega praegu on vara veel öelda, milline investeering osutub parimaks. Sõpradele ma investeerimissoovitusi ei jaga, ei pea ennast nii pädevaks, et hakata eksperti mängima valdkonnas, kus endal veel teadmised puudulikud.

Kas pead investeerimise juures oluliseks regulaarselt investeerida? Kui jah, siis millise regulaarsusega ise investeerid?

Kristine: Regulaarsus ja järjepidevus mängivad investeerimises suurt rolli, eriti kui eesmärgid on pikaajalised.

Aira: Jah, regulaarsus on oluline. Ise investeerin igal korral, kui on võimalust osta ühe konkreetse ettevõtte aktsiaid, mis on praeguseks minu lemmikud. See võimalus on tavaliselt kolm korda aastas.

 

Jaak Roosaare: Investeerimine aitab tõsta elustandardit

Selleks, et investeerimismaailmas jalg ukse vahele saada, tuleks eelkõige üle vaadata oma rahalised võimalused. Tähtsad on kaks küsimust: kuidas saaks kasvatada oma tulusid ja kuidas kulusid alla saada. Jaak Roosaare ütleb, et aeg-ajalt oma rahaasjades inventuuri tegemine aitab oma võimalustest sotti saada. 

2011. aastal, kui eesti krooni asendas euro, öeldi kodanikele, et euro ei tõsta hinda. Ometi oleme me täna, võib öelda, et vaid 12 aastat hiljem olukorras, kus kroon võrdub euro ehk jõudnud sellele tasemele, kus 2010. aastal 2 krooni ja 50 senti maksnud lasteajakiri „Miki Hiir“ maksab täna poes 2,50€. 

Jaak Roosaare on mitme investeerimisteemalise raamatu autor, sealhulgas on tema nõuannetest kubisev „Rikkaks saamise õpik“ juba aastatega saanud kolm täiendavat trükki. Lisaks on Roosaare loomulikult ka ise investor ning 50% klubi üks loojatest.

Roosaare ütleb, et tema armastus numbrite ja raha ning selle üle arvepidamise vastu sai alguse juba lapsepõlvest, mil isa koostas talle kaustikusse tulude ja kulude ülevaate, kuhu noor Jaak kõik oma saadud taskuraha ja muud tulud kirja pani. Samamoodi tegi ta ka kuludega, nii et ülevaade tema rahaasjadest oli juba siis väga selge. Roosaare ütleb, et soovitab ka praegustele lapsevanematele, eriti neile, kelle laps tunneb numbrite vastu huvi, selline ülevaade koostada, sest see annab tõenäoliselt indu ka tulevikus oma rahaasjadega paremini kursis olla.

Roosaare toob välja, et investeerimisega rikkaks saamine ei ole mitte mingil juhul spurt, vaid ikkagi kannatlikkust nõudev maraton. Tema enda investeerimisteekond sai alguse juba 1999. aastal ja tänaseks on tema portfellis nii kinnisvara, laene kui ka aktsiaid, aga selleks, et jõuda tänasesse punkti, on kulunud üle poole tema elust ehk üle 20 aasta. Seega on Jaagu soovitus, et investeerimisega tuleks pihta hakata noorelt ja räägib veel lisaks 72-reeglist, mis laias laastus annab aimu, millal investeeritud raha võiks kahekordistuda. Reegli järgi tuleks 72 jagada tootlusega ning selle vastuseks on aastate arv, mille järgi raha kahekordistub. Ehk siis kui investeering on 8% tootlusega, siis selle väärtuse kahekordistamiseks läheb aega 9 aastat. 

Näide, et tänaseks võrdub kroon euroga, ilmestab Roosaare sõnul selgelt seda, kuidas niisama raha nö sukasäärde kogudes tekib sellest ühel hetkel hoopis kahjum. „Selleks, et oma elustandardit tõsta, peab kindlasti investeerima,“ on tema konkreetne soovitus. 

Küll aga ei tasu investeerima hakata enne, kui sissetulekud on suuremad kui väljaminekud. Lisaks soovitab Roosaare tekitada eelnevalt endale rahaline turvatunne sellega, et ollakse teadlik oma rahalisest olukorrast – loodud on eelarve ehk näha on, kuhu raha peamiselt kulub. Vähemalt 10% oma sissetulekutest peaks säästma turvapuhvriks ehk kui sissetulek kontole laekub, siis makstakse sellest kümnendik iseendale ootamatuteks kuludeks või mõne eesmärgi saavutamiseks. Sellele lisaks soovitab Roosaare ka ära maksta oma laenud, mille intress on 8-10% või sellest suuremgi. 

Enne aktsiaostu tasuks mõelda ka sellele, kui suure osa sissetulekutest säästa on võimalik ehk paika peaks panema säästumäära. Roosaare soovitab, et see võiks olla 15-50%. Pangakontol võiks olla olemas ka kolme kuu rahavaru juhuks, kui peaks ootamatult tekkima töökaotus või muu olukord, mida ette näha ei oska. 

Kui eelnevad sammud on astutud ning investeerimisstrateegiagi esialgse plaani saanud, soovitab Jaak enne aktsiate ostu veel läbi lugeda ka neli raamatut: Seppo Saario „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“, Philip A. Fisher „Tavalised aktsiad, tavatud kasumid“, Peter Lynch „One Up on Wall Street“ ning Jaak Roosaare „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“. Nende raamatute põhjal tekib investeerimishuvilisele ka tugevam teoreetiline baas ja samas annavad praktikute kogemustel põhinevad lood kindlasti mõtteainet.

Kasuliku nipina jagab Roosaare veel mõtet, et kui kuludest ja tuludest on ülevaade olemas, siis tasub planeerida selle pilguga, et kulud kasvaksid tuludest aeglasemalt. Tema soovitus on, et elada tasub veidi alla selle piiri, mida tegelikult endale lubada saaks ja toob näitena, et kui raha on tegelikult nii palju, et võiks endale lubada äriklassi auto, siis tasub osta hoopis üks korralik keskklassi auto. Ka selle säästu saab ju hoopis tulevikku vaadates ära investeerida. 

Investeerimiseks on võimalusi mitmeid – osta saab näiteks aktsiaid ja kinnisvara või siis anda välja korraliku intressiga laenu. Aktsiaid õigel ajal ostes ei oota investorit mitte ainult võimalik suur portfelli kasv, vaid aktsionäridele makstakse üldjuhul ka dividende, mis on puhtalt investori passiivne tulu. 

On selge, et loteriiga võidavad meist vähesed ja seetõttu on alustava investori võimalused tihtipeale piiratud. Roosaare jagab siinkohal enda soovitusi, kuidas ka madalama palga juures eelkõige tulusid kasvatada, et säästmiseks rohkem raha jaguks. Tema esimeseks soovituseks on otsida võimalusi parema palga saamiseks, olgu selleks siis enesearendamine, suurema vastutuse võtmine praeguses töökohas või hoopis tööandjavahetus. Teisena toob Roosaare välja, et põhitöö kõrvalt võiks teha lisatöid ja hiidlaste peale mõeldes soovitab ta uurida võimalusi suvekodude koristamiseks või halduseks ning ka lapsehoidmiseks. Võimalusel võiks ka oma tööandjalt küsida lisatundide tegemist. Kolmanda variandina võiks kaaluda ka ettevõtlust, näiteks suvisteks üritusteks pakkuda hoovi peal renditavat suvemaja või korraldada Hiiumaa kaunis looduses matku või siis hoopis internetis midagi müügiks pakkuda.

Kui Jaak Roosaarelt küsida, kuhu ta eelkõige investeerida soovitaks, eriti, kui rahaline panus ei ole sadades või tuhandetes eurodes, siis annab ta soovituseks investeerida oma II ja III samba indeksfondi ja seejärel panna raha ka Omaraha keskkonnas 12-16% intressiga laenudesse.

 

Hiiu Leht
Loo autor: Merilin Aug

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.