3 Hiiumaa toitu, mida peab sööma

Vanarahvas teadis, et tühi kott ei seisa püsti, mõeldes ligimese peale. See tarkus kehtib siiani. Mida siis süüa Hiiumaal, et oleks teisiti kui mandrimaal.

Käkisupp on siiani üks tuntumaid hiiu rahvustoite. Vana-aja retsept käkisupi valmistamiseks on järgmine: rasvasepoolne soolasealiha, pigem isegi searasv, pruunistatakse sibulaga. Sellele lisatakse juurde nii palju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supi söömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.

Mihkli Talumuuseumi perenaised oskavad käkisuppi teha küll. “Kui Muuseumi tuuridel tellitakse käkisuppi, siis peab seda natuke tuunima tänapäeva maitsele sobivamaks. Näiteks käkid tuleb teha väiksemad, klimbi suurused,“ ütlevad nad. Kohalikud perenaised soovitavad, et rasvaga üle pingutada ei ole vaja ja vedelikuks võtta pigem puljong kui et paljas vesi. Sibulat võiks olla pigem rohkem kui vähem – annab hea maitse ning rasva asemel pruunista või sees (vege-variant). Kuulus Hiiumaa pärimustoidu perenaine Õie Laksberg soovitab supiportsule lusikatäie hapukoort ka lisada – saab veel parem.

Hiiu sült. Rohkete külalistega tähtpäeval on perenaisel ikka hea hiiu sült käepärast võtta. Mille poolest Hiiu Köögi keedetud sült erineb mandril toodetust? Aga selle poolest, et nii nagu vanaemad sülti keetsid paarsada aastat tagasi, nii ka hiidlased tänapäeval ei pane mingit tarrendajat ega säilitusainet süldi sisse lisaks. Õige süldi koostisosad on sealiha, vesi, veiseliha, porgand, sool, maitsetaimed (sibul), vürtsid (pipar). Tavaline sülditegu tootmises hakkab peale hommikul vara kell seitse, kui pliidile pannakse keema suured pajad lihaga. Tekkinud vaht võetakse pealt, lisatakse sibul, porgand ja pipar ning keedetakse tasasel tulel. Lõpuks maitsestatakse soolaga, liha võetakse välja, hakitakse ja pannakse kurnatud leeme sisse tagasi. Korraks veel keema ja siis juba kaalutakse vormidesse. Kella viieks õhtupoolikul peab kõik valmis olema, et saaks mandrile poodidesse viia. “Hiiu sült ja hiiu must leib on ajast aega olnud meie tipptooted, mida nii kodusaarel kui mandril hea meelega ostetakse,“ ütleb Hiiu Köök ja Pagar juhataja Kaja Antons. 

Kalade seas eriline on tuulehaug ehk tuulekala, mis kord aastas tuleb läbi Taani väinade ja kogu Läänemere peamiselt Hiiumaa ranniku lähedale maikuus kudema. Eriliseks, ja mandri-inimesele isegi ehmatavaks, teevad tuulekala rohelised luud. 

“Eks nad elektriga püütud,“ naljatab hiidlane. Vanasti oli tuulekala pigem vaesema aja söök, nüüd aga tõusnud hiidlaste rahvuskalaks, nii et tema saabumist koguni Tuulekala festivaliga tähistatakse. Tuulehaugi väärtusi võib üles lugeda mitmeid. Vähese rasvasisalduse tõttu on ta saleda joone hoidjale igati sobiv, söömisel on rohelist värvi luud hästi näha ja tal ei esine inimesele ohtlikku paelussi. 

“Tuulekala püütakse mõrraga, võrguga või trollides,“ selgitab festivali korraldaja Tuuli Tammla, MTÜ Hiiukala tegevjuht. “Trollinguvõistlus on Tuulekala festivali üks kõige põnevam ja kirgi kütvam osa.“ 

Tuulekala võib süüa mitmeti: marineeritult ta kallerdub hästi ja on seetõttu eriliselt hea, lemmikute hulka kuulub suitsu-tuulehaug. Kui muud teha ei oska, siis prae paneerituna pannil. Kuna kätte saab tuulekala kord aastas, sobib säilitamiseks nii kuivatamine kui sügavkülma pakkimine. Värsket tuulekala saad hooajal osta Kärdla kalapoest “Kala ja Võrk“ ja loomulikult kohalike kalurite käest sadamates.

Hiiu Leht
Loo autor: Reet Kokovkin
Foto autor: Andrus Talvari

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.