Madalseiklusrajad: avastamisrõõm ja eneseületus suurematele ning väiksematele

Üks koguperetegevus, mis on tasuta, keset loodust ja kodulähedane, kuid samal ajal põnev, on madalseiklusrada, mis on tõeliselt heaks lahenduseks, et nii ennast kui ka lapsi lausa tundideks mitmekülgselt õues liikumas hoida. Hiiumaal on seikluspargid väravaks puude keskel asuvasse imedemaailma, olles täiuslik segu loodusest ja loovusest – majakaks, mis meelitab lapsed ekraanidest eemale. 

Olles ise lapsevanem, saan aina enam aru, kui oluline on olla lastele hea eeskuju. Kui me vaid täiskasvanutena aduks rohkem, millist suurt rolli mängivad meie käitumised ja harjumused lapse arengus ja elus. Tihti, kui kõik kodused tegevused on tehtud ning ei ole ka mahti, et sõita teisele poole saart või oma kodu mugavusstsoonist välja, tundub väga lihtne paigutada laps kas nutiseadme või teleka ette järjekordset multikat vaatama. Nutisõltuvus ümbritseb meid kõiki ja see tundub paratamatusena, kuid Hiiumaal on käimas liikumisaasta ja kogukonnad on teinud suuri ponnistusi, et inspireerida lapsi ja täiskasvanuid tegema aktiivseid tegevusi just õues. 

Hiiumaalt leiab lausa kolm madalseiklusrada: Paladelt, Kärdlast ja Emmastest. Nende võlu ei seisne mitte ainult piiritutes avastamisvõimalustes, vaid ka taskukohasuses. Omast kogemusest võin öelda, et nad on mõeldud igas vanuses ja erineva oskustasemega inimestele. Nad on loogilise alguse ja lõpuga ning koosnevad mitmetest erinevatest elementidest. Madalseiklusrajad paiknevad ohutul kõrgusel ja need on tasuta kasutamiseks ilma spetsiaalse turvavarustuseta ehk ei pea kooliealise lapse osas väga suuresti südant valutama ja teda teekonnal kaasa aitama. 

On näha, et just seda tüüpi pargid on Eestis tõestanud lastemagneti staatust, sest rajatakse neid ju koolide ja lasteaedade juurde üha rohkem. Madalseiklusparkide disainis pööratakse reeglina tähelepanu sellele, et mugavustsoonist välja tulnud inimene harjuks järk-järgult elementide keerukuse ja raja kõrgusega. Ka täiskasvanud tunneb, et radu saab jaotada raskusastme järgi, aga üldiselt pääseb rajale redelist või kaldteest ning selle lõpus on tihti üks vahva trosslaskumine, mis on hitt kõikide pereliikmete seas. 

Seiklusparkide kasulike mõjudena tuuakse välja näiteks rutiinist välja tulemist. Öeldakse, et areng toimub teisel pool mugavustsooni. Seal õpib inimene probleemide lahendamist ehk ronimisel tekkinud olukorrad panevad proovile ja arendavad toimetulemist ja üldist nutikust. Ronimine teeb ka tugevaks. Eriti, kui külastada seiklusparke tihedamini. Pidev kätel rippumine, haaramine ja ebakindlatel tasapindadel liikumine arendab. Kui inimene tegutseb, vaatamata tekkinud hirmule, on see äärmiselt heaks õppetunniks elus, mis kasvatab enesekindlust ja enesehinnangut. Minu jaoks isiklikult oli suureks enese ületamiseks trosslaskumine. 

Muidugi ka puude vahel ja värskes õhus liikumine on tervisele väga hea mõjuga ehk seikluspargis ronimine annab suurepärane võimaluse luua kontakt loodusega.

Paus nutimaailmast! Võin omast kogemusest öelda, et seal jäetakse nutiekraanid kotti, taskutesse ja keskendutakse täielikult looduses liikumisele. Seikluspark on lõbusaks ajaveetmise võimaluseks, kus üheskoos pere või sõpradega kvaliteetaega veeta või neile lihtsalt kaasa elada.

Loo autor: Hiiu Leht. Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.